Kontaktkoolitus on parim viis tagada tõeline arusaam, praktiline kogemus ja motivatsioon teadmisi rakendada.
E-koolitusel:
osaleja saab vähem otsest tagasisidet,
nõuab rohkem enesedistsipliini,
on piiratud praktiline kogemus,
võib esineda tehnilisi probleeme,
suurem õpikeskkonna mõju.
Miks valida kontaktkoolitus?
✅ Vahetu suhtlus koolitajaga Osalejatel on võimalus esitada küsimusi, arutada keerulisi olukordi ja saada kohest tagasisidet. Koolitaja saab kohandada sisu vastavalt grupi vajadustele.
✅ Praktilised harjutused ja näited Õppimine ei piirdu teooriaga – osalejad saavad läbi teha praktilisi ülesandeid, lahendada juhtumianalüüse ning arutada reaalelulisi olukordi, mis suurendavad teadmiste kasutusoskust töökeskkonnas.
✅ Võrgustumine ja kogemuste vahetamine Kontaktkoolitus toob kokku valdkonna spetsialistid, volinikud ja nõukogu liikmed erinevatest organisatsioonidest. See loob võimaluse vahetada kogemusi, leida häid praktikaid ja tuge kolleegidelt.
✅ Motivatsioon ja keskendumine Koolituskeskkond aitab keskenduda – puudub igapäevane segav taust ja koolitusest saab maksimumi. Paljud osalejad kinnitavad, et kontaktkoolitus annab neile suurema kindluse ja vastutustunde oma rolli täitmisel.
Koolitus sobib:
Töökeskkonnavolinikele ja -spetsialistidele, kes vajavad regulaarset täiendamist või soovivad alustada ametis kindla teadmiste pagasiga.
Töökeskkonnanõukogu liikmetele, et paremini mõista oma rolli ja vastutust.
Juhtidele, kes soovivad paremat ülevaadet töökeskkonna ohutuse tagamisest.
Investeeri oma töötajate teadmistesse – see on parim viis tagada turvaline ja tervist hoidev töökeskkond.
Mootorsõidukijuhi tervisekontroll on oluline samm tagamaks, et juht on füüsiliselt ja vaimselt võimeline sõidukit ohutult juhtima. See ei ole pelgalt seadusest tulenev kohustus, vaid ka oluline panus liiklusohutusse ja enda ning teiste elu kaitsmisse.
Kes peab tervisekontrolli läbima?
Tervisekontroll on vajalik kõigile, kes taotlevad juhiluba esmakordselt või soovivad olemasolevat juhiluba pikendada. Samuti peavad tervisekontrolli läbima kutselised juhid ning juhid, kellel on terviseprobleeme, mis võivad mõjutada sõiduvõimet (nt nägemise langus, kroonilised haigused vms).
Kus teha tervisekontroll?
Küüdorfi Töötervishoid pakub professionaalset mootorsõidukijuhi tervisekontrolli teenust kiirelt ja mugavalt. Kontrolli käigus hindab töötervishoiuarst juhi üldist terviseseisundit, vajadusel teeb lisauuringud ning väljastab tervisetõendi vastavalt liiklusseaduse nõuetele.
📍 Asukoht: Küüdorfi Töötervishoid, Õismäe tee 179, Tallinn 📞 Broneerimine: 661 6812 ja 5693 1828 📧 E-post: registratuur@tkhaldus.ee
Miks valida Küüdorfi Töötervishoid?
Kogenud töötervishoiuarst
Paindlikud ja kiired ajad
Mugav asukoht ja sõbralik teenindus
Tervisetõend edastatakse elektroonselt otse Maanteeametile
Ära jäta tervisekontrolli viimasele hetkele – broneeri aeg juba täna ja sõida kindla südamega!
Töötervishoid on tänapäeva töömaailmas oluline teema, mis mõjutab otseselt töötajate produktiivsust ja elu kvaliteeti. Seminar keskendub sellele, kuidas aidata töötajat, kui tema terviseseisund on halvenenud ning heaolu vähenenud. Seminaril saate teada, millised on Eesti Töötukassa võimalused, et toetada töötajat sobiva järgmise töökoha leidmisel, kui tema praegune töö ei ole enam tervisele sobiv.
Külalislektoriks antud seminaril oli meie enda töötervishoiuarst, kes rääkis põhjalikult terviseprobleemidest, mis tervisekontrolli käigus võivad selguda.
Dr. Annika Küüdorfi loengu osa algab 26:00 minutist.
Töötervishoiuarstina leian, et loomulikult on see vajalik. Samas olen püüdnud mõista, miks üsna sageli, tööandjad või töötajad, seda tervisekontrolli ei aksepteeri või nimetavad mõtetuks. Samuti on tekkinud, viimasel ajal, osade perearstide hulgas arusaam, et töötajatele saavad ju ka nemad teha tervisekontrolli – milleks töötervishoiuarste vaja on.
Proovin veidi argumenteerida ja ehk on siis parem mõista töötervishoiuarsti poolt läbiviidava tervisekontrolli vajadust.
1. Esiteks on oluline tervisekontrolli kvaliteet. See tegelikult algab asjaolust, kes viib tervisekontrolli läbi – on see töötervishoiuarst, üldarst, perearst või nt töötervshoiuõde. Teine kvaliteedi kriteerium on, kus seda kontrolli tehakse – missugused on tingimused ja võimalused, et teostada kvaliteetset meditsiiniteenust – analüüsid õigeagselt laborisse ja koheselt ka vastused, uuringute tegemise võimalused tervisekontrolli ajal ja millises töökeskkonnas tehakse töötajate tervisekontroll.
Kolmas kvaliteeti näitav detail on uuringute mahud ning nende sobivus antud ametikohale, samuti mis ajakestusega viiakse ühe töötaja tervisekontroll läbi. Kas see on nö liinitöö – iga töötaja(patsient) on õe- ja arsti juures väga lühikest aega (nt arst võtab vastu 10 – 15 minutit) või siiski saab peale analüüse ja uuringuid patsient optimaalse tähelepanu töötervishoiuarstilt,sel juhul on arsti vastuvõttu pikkus 25 – 30 minutit. Viimase puhul arutatakse läbi eelmised töökeskkonnad tööelus, tutvutakse varasemate haigustega, mis on olulised töövõimes. Seejärel alles, püüab arst selgust saada – läbi analüüside ja uuringute ning haigusanamneesi- milline on hetke töötaja tervis ja kas see võimaldab töötada edasi samal ametikohal.
Alati on vajalik töötervishoiuarstil läbi mõelda, kas patsiendi puhul on vaja alustada või jätkata tervist edendavate meetmetega. Need on siis ravimeetmed, töökeskkonna kohandamise meetmed, isikukaitsevahendite või abivahendite kasutamise meetmed, töökorralduslikud meetmed, ohutegurite vältimise ja välistamise meetmed.
2. Kasulikkus tervisekontrollist. Kuidas ma olen saanud aru, et tööandjate poolt töötajate suunamine tervisekontrolli on kasulik? Tänu töötervishoiualasele tervisekontrollile jõuab väga palju tööealisi inimesi arsti (ka eriarstide) juurde ka siis, kui nad arvavad, et on täiesti terved ja pole „tervisel häda midagi“. Sageli on just sellise mõtlemisega mehed (vanuses 35 – 60) kellede „geenidesse on sisse kirjutatud“ , et arstile tuleb minna alles siis, „kui üks jalg on juba hauas“. Loomulikult ei käi see kogu meespopulatsiooni kohta, lihtsalt sellist mõtlemist on rohkem meeste hulgas. Ei saa salata, et näen iganädalaselt üksikuid naistöötajaid, aastates 50-65, kes samuti pole 10.15 a end arstidele näidanud.
Seega kui me räägime esmatasandi arstiabi kättesaamisest ja haiguste ennetamisest, siis just töötervishoiuarstid näevad sageli just neid inimesi oma vastuvõtul, kes on „terved“, kuid kellede õigeaegsed terviseuuringud – ja tervise edenduslikud meetmeid võimaldavad kokku hoida nii riigi raha kui ka hoida muutumatuna või isegi suurendada pere sissetulekut. Me näeme oma vastuvõttudel inimesi, kel on tekkimas või juba tekkinud tervisehäired, mis viivad tõsisema ja kroonilise haiguse tekkimisele.
Saan kindlalt väita, et 21 aasta jooksul, olen päästnud tõsisemast haigestumisest ja isegi enneaegsest surmast, sadu inimesi – võib-olla isegi rohkem. Mitte sellega, et olen hakanud neid ravima, vaid nad on jõudnud õigel ajal perearstidele või eriarstidele, operatsioonidele. Samuti on nii mõnigi muutnud oma elustiili ja ravisoostumust ning arusaama oma tervise hoidmise osas. Seega mina leian, et töötervishoiuarst teeb suure töö ära, et meie elanikkond oleks tervem ja õigel ajal jõuaks vajalike arstide juurde.
3. Erinevus töötervishoiuarsti ja perearsti vahel (mõlemad esmatasandi arstid).
Töötervishoiuarstil on pädevus hinnata töökeskkonna ohutegurite seost töötaja tervisega – kuidas ohutegurite mõjud väljenduvad inimese organismis. Ohutegurite toime võib olla töötajale endale märkamata, kuid on olemas juba sümptomid või veres mingid muutused, mis viitavad tervisekahjude tekkimisele. Samas on ka nii, et töötajal olevad üldhaigused võivad teatud ohutegurite toimel progresseeruda.
Arusaam tervisekontrollist, et see on ainult vererõhu mõõtmine, pikkuse-kaalu hindamine, vereanalüüsi tegemine ja otsuse välja kirjutamine – see tegelikult nii ei ole. Toon ühe tavalisima näite – kõrge vererõhk ehitustöötajal või juhtivtöötajal, eriti kui ta on veel nt 30-40-ndates aastates, viitab väga sageli töökeskkonna ohutegurite toimele. Esimesel juhul on selleks müra töökeskkonnas ja raske füüsiline töö kui ka tihti pikkade tööpäevade tegemine. Teisel juhul suur vaimne koormus ja sageli ka ületundidega töötamine, vastutus, kohustused töötajate ees ja kõiksugu probleemide lahendamise vajadus – juhtivtöötajale mõjuvad psühhosotsiaalsed ohutegurid. Seega ei saa alati öelda, et kõik vererõhuhaigused ja südamekahjustused on meil alati geenidega antud või tingitud halvast elustiilist, ülekaalust jne. Tuleb otsida nn inimkehaväliseid põhjuseid. Muideks – vaimne koormus ja kurnav töö põhjustab II tüübi diabeedi tekkimist, tekitab mao-sooletrakti haiguseid kuni haavandtõve tekkimiseni, tõstab vähiriski.
Eeltooduga tahangi öelda, et kui mina töötervishoiuarstina, tegelen vastuvõtus patsiendiga – kuulan kopse-südant, vaatan luulihaskonda ja neuroloogilist leidu, vaatlen nahka, hindan vaimset seisundit ja uuringute -analüüside tulemusi , siis samal ajal tegelen ma aktiivse mõtlemisega ja küsimustele vastamisega. Nimelt, kas või millised on tänased tervisnäidud seotud varasemate ja praeguse ametitega ning töökeskkondadega. Viin, patsiendi töötamise kohta saadud info, tema tervisenäitudega kokku. Alles seejärel on võimalik teha otsuseid tööle sobivuse või ajutiselt mittesobivuse osas, ääremisel juhul ka üldse keelata töötamine olemasoleval ametikohal.
Selleks on töötervishoiuarste õpetatud ülikoolis 4 aastat, lisaks üldarsti kutsele. Me oleme eriarstid ja mõtleme oma erialal teisiti, sest olema õppinud töötervishoiualast seadusandlust, töökeskkondades käinud ja teinud ise erinevate töökeskkondade riskianalüüse. Töötervishoiuarsti poolt teostatud tervisekontrolli üks eesmärke on, et töötaja suudaks jätkata töötamist, ja seda mitte ainult täna, vaid ka tulevikus, olgu ta siis noor, keskealine või pensionieelik.
Meie, enamjaolt, ei ole raviarstid, vaid oleme difdiagnostikaga tegelevad arstid – sõelume välja haigused, olemasolevate haiguste tekkepõhjused, anname info patsiendile, kuhu eriarstile oleks vajalik pöörduda, kas on vajalikud lisauuringud. Samuti anname info, mida töökeskkonnas muuta või mida patsient (töötaja) saab ise teha oma tervise heaks. Selline läbimõeldud töötervishoiuarsti vastuvõtt, just arsti kabinetis, on tavaliselt kestusega 30 minutit, terviseprobleemide puhul enamgi.
Veel on tööandjad visanud õhku küsimuse, kas ikka kõik töötajad (just kontoritöötajad) peavad käima tervisekontrollis töötervishoiuarsti juures. Siin oleks vastus, et tõesti aastate jooksul olen ma aru saanud, et oluline on töökeskkonnas töötajale mõjuvad terviseriskid üle vaadata. St jah, peaks hindama neid, tehes riskianalüüsi (kas oma jõududega või paluma abi). Mina isiklikult arvan, et kontoritöötajate puhul, kes on vähemalt 50% koormusega tööl, võiks hinnata ära kontoritöökoha ergonoomia (sh kaugtöökohas) ja siis vastavalt tulemustele saata kontrolli (st kui ikka on väga valesti kujundatud arvutitöökohad või ei olegi neid nt kaugtöökohtades). Muideks – töötamist kaugtöökohal tõesti peab tööandja hindama – swlgitama välja, kas on ohutu. Samas, armsad tööandjad, teil on õigus keelduda töötajate, kaugtöökohal töötamise, lubamisest. Eriti, kui teil on anda ergonoomiline arvutitöökoht kontoris ja saate olla kindel, et töötaja tervis ei kahjustu seal. Seega kaugtöökoht on luksus nii töötajale, kui ka tööandjale! Kahjuks tööandjale lisandub kaugtöö puhul vastutus (kaugtööl oleva töötaja) tööohutuse osas – nii on see tänase töötervishoiualaste õigusaktide järgi.
Kokkuvõtteks
Eeltoodu põhjal, kui suutsite ikka läbi lugeda, andsin väikese ülevaate minu töö eripärast.
Kui olete pettunud teile osutatud tervisekontrolli teenuse osutamisest, siis on võimalik otsida uus teenuse osutaja, samuti on võimalik käia mitme töötervishoiuteenistuse juures tervisekontrolle tegemas. Viimane mõte on hea selleks, et võrrelda teenusepakkujaid ja siis tulevikus (soovi korral) valida endale sobivaim. Ei soovita takerduda tervisekontrolli hinda – et kas on kallis või odav, või kas tervisekontroll oleks kohe kõrvalmajas tehtav. Kui soovite töötajate rahulolu, siis pange rõhku tervisekontrolli hinna ja kvaliteedi suhtele. Uurige, miks on teile pakutud uuringud vajalikud ja kas uuringute maht on optimaalne ning sobiv. Püüdke saada infot, kas teie töötajaga tegeletakse vastuvõtus piisavalt, kes viib läbi tervisekontrolli, kui kiiresti teenindatakse näiteks arsti juures töötajat. Kui võimalus, uurige töötajatelt tagasiside, varasemalt tehtud tervisekontrollide osas – kas nad on rahul või mida nad ootasid tervisekontrollilt ja kas ootus täitus.
Töötajate tervisekontrollil on mõte, kui seda ikkagi teeb töötervishoiuarst või, kui teeb töötervishoiuõde või üldarst, siis võtab patsiendi terviseinfo ja tööanamneesi kokku ikkagi töötervishoiuarst. Samuti on oluline, et töötaja saab infot oma tervisenäitajatest ja seda keeles, millest ta saab aru (st mitte arstikeeles). Töötajate rahulolu on suurem, kui ta saab teada, kuidas oma tervist hoida või töökohta kujundada tervisesõbralikumaks (nt arvutitöökohta saab töötaja väga hästi ise kujundada endale sobivaks, kuid peab teadma, mida teha).
Liiga suur tool, kuhu näpsuke kassiir sisse upub, ja ebamugavalt kõrge abilaud võivad töötervishoiuarst Annika Küüdorfi sõnul põhjustada kassapidajale tervisehädasid. Järve Selveris käinud töötervishoiuarsti Annika Küüdorfi hinnangul on töötingimused kaupluses üldiselt head, kuid teenindajate tervise huvides saaks veel nii mõndagi ära teha. Oma tööst annab arstile ülevaate kuu aega Järve Selveris olnud kassiir Laura Mändel, kes räägib muuhulgas oma tööharjumustest ja sagedamini tehtavatest liigutustest. Teenindusvaldkonnas neli aastat tegutsenud naisele meeldib ülekõige olla kassas. See aga tähendab pikkade tööpäevade jooksul vähest liikumist.
Üldiselt on Mändel töökorraldusega rahul. «Uued suured ekraanid on palju mugavamad kui eelmised. Liikuda saan ka, kui viin näiteks klientide poolt kassasse jäetud asjad tagasi müügisaali,» ütleb ta. Samuti on Selveris kord, mis pakub kaks päeva järjest tööl olevatele teenindajatele vaheldust. Nimelt saavad nad pooli vahetada, nii et ei peaks vaid ühele poole vaatama ja üks käsi liialt ära ei väsiks. Selveri töötajad saavad ka kord nädalas tasuta ujumas käia.
Küüdorf toob positiivsena välja hea valguslahenduse ning selle, et teenindaja ei pea asju kaalule tõstma ega ise suitsude järele haarama. «Mida vähem korduvaid ühetaolisi ning rinnast kõrgemal liigutusi teha, seda parem,» põhjendab ta, lisades, et ka laua all olev jalatugi on hea, sest aitab jalgadel puhata. Töötervishoiuarstile jäi siiski silma kassiiri vale istumisasend. Nimelt ei toetu kassiir istudes seljatoele ja samas tunnistab, et mõnel õhtul on tal selg ja õlad kanged. Arst leiab, et tool on liiga suur, «tüdruk lausa upub sellesse». Ehkki see on reguleeritav, ei saa seljatuge piisavalt liigutada ega kõrgemale tõsta. Seega soovitab ta kauplusel soetada pehmed seljatoe padjad, mis tagavad parema toetuse. Istuma peaks tema sõnul mõnusalt vastu seljatuge, et õlavööde oleks lõdvestunud. Samuti märgib ta, et kassiir teeb palju liigutusi rinnakõrgusest kõrgemal. Kuvari klaviatuur asub suhteliselt kõrgel ning ka kliendilaud, kuhu klient oma kaardi või raha asetab, on hetkel kõrge, kui klienditeenindaja istub. Kuna tooli enam kõrgemale tõsta ei saa, soovitab ta Mändelil teenindada näiteks 50 klienti istudes ja 50 seistes. Nii on õlavöötme ülekoormus ja lihaspinged välditavad.
Küüdorfi juures tervisekontrollides käib palju müüjaid ja kaubandustöötajaid, kes kurdavad alaselja- ja õlavöötmevalude ning käte surisemise üle. «Alaseljavalu võib peale tööle asumist juba nädalaga tulla,» lausub arst, kelle sõnul sõltub kõik inimesest ja töö intensiivsusest ning sellest, kas seisva töö puhul saab töötaja pauside ajal istuda. Arsti sõnul teeb Mändel ka liigselt kummardavaid liigutusi, kuna kassa töökohal olev abilaud, millel on rahakontrollimise masin, kilekotid ja palju muud, on liiga madalal. Kassas seismise ajal on küürutamist veelgi rohkem. Mändel nõustub. Küüdorf soovitab võimalusel abilaua tasapinda tõsta. «Töötajal peaks kõik käepärast olema, sest kui päevas tuleb teenindada 500 klienti, võib liiga palju küürutamist halvendada tervist selja lihas-liigessüsteemi osas.» Üheks selle ametikoha probleemiks on ka jalgade veenilaiendid, mille vältimiseks tuleb piisavalt liikuda. Liikumine on vajalik, et parandada jalgade verevarustust ja verevoolu veenides. Kuna kassiir töötab palju ka kuvariga, siis on soovitav teha 5-7 minutilisi pause, mil töötaja liiguks töökohalt ära. Teine võimalus on kassiiril iga kahe-kolme tunni tagant müügisaalis tegevust leida.
Küüdorf rõhutab, et puhkepauside ajal tuleb ka võimelda. Ehkki Selveri puhkeruumis on lamamistoolid, soovitab ta lisaks soetada massaažipadja või -tooli. Tema ettepanekuid kuulanud Järve Selveri klienditeenindusjuht Anneli Juhkam on nõus, et kassas olevat abilauda võiks tõsta ning ta kaalub ka seljatoe patjade soetamist. Viimaks märgib Küüdorf, et müratase vastab normile, see on umbes 70 detsibelli, mis on kauplustes lubatud. «Muidugi, kui see häirima hakkab ja stressi tekitab, aitab väikeste puhkepauside tegemine müravabas ruumis,» ütleb ta. Mändel lisab, et talle väga meeldib siseraadio muusikavalik. «Hea rahulik, ei pane pead valutama, samas hoiab tuju üleval ja motiveerib tööd tegema,» kiidab ta.
Tööinspektsiooni mullusest töökeskkonna ülevaatest selgub, et suurim oht tööga seotud tervisekahjustuseks on kaubanduses, metallitööstuses, ehituses ja põllumajanduses töötavatel inimestel. Suurimat kahju tekitavateks ohuteguriteks on korduvad ühetaolised liigutused ja vale tööasend, mida sageli ei märgata ja mistõttu ei osata neid ka vältida. Valutavat selga või kaela seostatakse pigem vanuse kui töötingimustega. Lõppenud oktoober on traditsiooniliselt kogu maailmas ergonoomiale pühendatud kuu, mille eesmärgiks on juhtida tähelepanu töökeskkonna paremaks muutmise võimalustele. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel suunatakse sel aastal tähelepanu tööandjatele, et tutvustada, kuidas tööohutusse investeerides ettevõtteid kasumlikult juhtida. Tegevust on toetatud ESF programmist «Tööelu kvaliteedi parandamine 2009-2014».
Märtsis ilmus Eesti Töötervishoiu uue kujundusega värske number (nr 1, 2009). Selles numbris kerkivad teiste hulgast esile aktuaalsed töösuhete teemad. Töölepingu seaduse üks autoreid Egle Käärats selgitab uue töölepinguseaduse üldisi põhimõtteid ning mõju töötervishoiule ja -ohutusele. AS Eesti Põlevkivi pikaaegne personalijuht annab soovitusi, kuidas pärast koondamisotsuse vastuvõtmist ettevõttes tegutseda, ning tööpsühholoog selgitab, millised allikad tekitavad pingeid vastutajana ja millised käsutäitjana töötavale inimesele ning kuidas emotsionaalset pinget reguleerida. Praktilise poole pealt tutvustatakse värskes numbris, miks pälvis pagaritööstusseadmeid valmistav OÜ Sveba-Dahlen 2008. aasta hea tava Eesti konkursi võidu. Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson kommenteerib töökeskkonna tervikliku normdokumentatsiooni näidismapi koostamist. Töötaja tervise rubriigis käsitleb töötervishoiuarst Annika Küüdorf seekord loomakasvatusspetsialistide peamisi terviseriske ning füsioterapeut Merit Männi soovitab venitusharjutusi kaelalihastele. Lisaks nimetatud teemadele leiab uuest numbrist veel palju huvitavat lugemist, käsitletakse vasakukäeliste töötajate probleeme, töötervishoiu parandamise kulutõhususe hindamist, elektromagnetkiirguse mõju tervisele jm.
Eesti Töötervishoid on Eesti ainus tööohutuse ja töötervishoiu ajakiri, millest tööandjad ja töökeskkonna kujundamisega seotud inimesed saavad infot seaduste ja nõuete kohta, leiavad uusi ideid, harjutuste juhendeid ja kasulikke näiteid. Ajakiri hoiab lugejat kursis Eestis töötervishoiu vallas toimuvaga, tehes tihedat koostööd sotsiaalministeeriumi, tööinspektsiooni ja töötervishoiuarstidega.
Juriidika Uue töölepingu seaduse mõju töösuhetele ja -keskkonnale. Egle Käärats
Praktika See valus sõna ‘koondamine’. Anneki Teelahk Heas firmas on ametiühing ja tööandja partnerid. Siiri Rebane Hea tava. Sveba-Dahlen tegi töö mugavaks. Regina Reelend Imre Ilves: Soome töötajad hoolivad oma tervisest. Vasakukäelised vajavad ohutuid tööriistu. Igor Mozessov Daana Ots on paremakäeline vaid viiulit mängides. Teele Teder Riskihindamise küsimustik. Tööohutus ja -tervishoid tekstiilisektoris. OSHA faktileht.
Töökeskkond Töötervishoiu parandamise kulutõhususe hindamine. Evelyn Aaviksoo Ehitajad vormisid töökeskkonna näidismapi. Kommenteerib Indrek Peterson Töö akendeta ruumis: ohud ja soovitused. Egle Heimonen Elektromagnetkiirguse mõju tervisele. Hiie Hinrikus Raskuste tõstmise kontroll ehituses ja kaubanduses. Tõnu Vare Coca-Cola Tallinna tootmistehas töötab OSHAS 18001 standardi järgi. Zivile Ilgunaite Tehnikainstituut tähistas ergonoomika eriala aastapäeva uutes laborites. Viljo Viljasoo
Tööpsühholoogia Psühhosotsiaalsed ohutegurid töökeskkonnas. Mare Teichmann Emotsionaalsed pinged töös ja nende leevendamine. Taimi Elenurm
Töötaja tervis Ohutegurid loomakasvatuses. Annika Küüdorf Venitusharjutused kaelalihastele. Merit Männi Tööpäeva poolitab korralik lõunasöök. Tagli Pitsi Tervislikult toituvad töökaaslased
Tegija luubi all Silja Soon sillutab teistele teed. Malle Toomiste Uudised Eestist ja välismaalt. Idee: teistmoodi akvaariumid. Helina Liitoja 2008. a ilmunud raamatud, magistritööd, publikatsioonid. Lugeja küsimused. Koolitused, muutunud õigusaktid.
Kuigi Eestis on tööohutuse osas väljaõppe tegemine kasvanud, on töötajate teadmised töökeskkonna võimalike ohutegurite osas endiselt suhteliselt nigelad, tunnistab Töökeskkonna Haldus OÜ juhatuse liige Annika Küüdorf. Süvenemas on pigem tendents, et on oma töö riskidest on teadlikumad tootmistöölised kui kontoriinimesed.
“Kuna kutsekahjustused tulevad harilikult pikema aja jooksul , on hädavajalik töötajatele selgitada, miks on vaja end kaitsta müra, vibratsiooni ja bioloogilise ohuteguri eest ning miks on kontoritöötajatel oluline õigesti istuda ja töökoht enda jaoks õigesti kujundada,“ selgitas Küüdorf. Kõik see algab aga töötajate teadlikkuse tõstmisest ja tööandja soovist töötajaid koolitada töötervishoiu osas.
Kui ettevõttes on palju töötajaid, ei jõua alati töökeskkonnaspetsialist igale töökohale. Seega kui inimesel on olemas teadmised, kuidas näiteks oma töölauda-tooli reguleerida, saab ta ise muuta oma töö mugavamaks ning tervislikumaks. Küüdorf tõi näitena ergonoomilise töölaua ja –tooli, kuna töötasapinna kõrgus ja tööasend on väga olulised. Valesti tööd tehes ehk valesti valitud või katkisel toolil istudes tekivad lisaliigutustest tingitud ülekoormused liigestes ja lihastes ning keha saab suurema koormuse.
Tervisekontrollidest selgub, et neil, kes töötavad terve tööpäeva sundasendis istudes või seistes, on tugiaparaadi ülekoormuse nähud täiesti diagnoositavad. Loomulikult ei panda kohe välja kutsehaiguse diagnoosi, kuid vajalik on töötaja enda kui ka tööandja kiire sekkumine töökoha ergonoomilsemaks muutmiseks. See probleem on paljudel kontoritöötajatel, kes kaebavad valu õlavöötme lihastes ja alaseljas ning silmade tervisehäireid.
„Tihti ei tea tervisekontrolli tulnud inimene, mis nende tervist võib ohustada ega süvene ohuteguritesse piisavalt. Kindlasti ei oska töötaja ise ega tööandja inimese tervisliku seisundit hinnata, selleks on vajalik töötervishoiuarsti kontroll, mille abil saab suunata inimesed ravile või konsultatsioonile perearsti või teiste eriarstide juurde,“ sõnas Küüdorf, selgitades, et nii on ära hoitud töötajate üldseisundi halvenemist, raskemaid tervisehäireid ning isegi surma.
Tema sõnul oleks abiks juba sellest, kui inimesed mõistaksid, et tervise kadumisega kaovad ka sissetulekuvõimalused ning töötaja peab ka ise oma tervisesse tõsiselt suhtuma. „Samas on oluline roll tööandjal, tema peab töötajaid koolitama ja juhendama, mitte ainult tööohutuse osas, vaid ka töötervishoiualaselt. Kas me teame, mida teeb meie organismiga tuuletõmbus, müra või vibtatsioon? Enamasti teatakse, et müra tekitab kuulmislangust, aga palju olulisem on, et müra tõstab vererõhku ja kolesterooli taset veres ning tekitab südame-veresoonkonna haigusi,“ selgitas Küüdorf.
Õpi nägema oma töökeskkonna kitsaskohti läbi asjatundja pilgu
Lähtuvalt seadusandlusest pakub ettevõte töötervishoiu- ja tööohutusalaseid koolitusi, aitab töötervishoiualase dokumentatsiooni koostamisel, pakub töötervishoiuspetsialisti teenust, aitab läbi viia töötervishoiu- ja tööohutusalast sisekontrolli ja koostab riskianalüüse ja tegevusplaane töökeskkonna parandamiseks. Samuti viib läbi töötervishoiu- ja kutsehaigustealast nõustamist.
„Meie põhimõte on pakkuda ettevõttele tasakaalus hinna ja kvaliteedi suhet. Lektorid on professionaalid, omavad kutsetunnistust ja teevad oma tööd südamega. Koolitused toimuvad nii eesti kui ka vene keeles ning lisaks enda hubastele koolitusruumidele oleme valmis soovi korral viima koolitusi läbi ka kliendi juures,“ loetles Küüdorf pakutava teenuse plusse.
Töötajate tervisekontroll toimub Haabersti Tervisekeskuse 3. korrusel, „ Küüdorfi Töötervishoid“ ruumides.
Küüdorfi sõnul asub Haabersti Tervisekeskus 2 aastat tagasi valminud hoones. „Teenindame kliente väga heades ja tänapäevastes tingimustes. Tervisekontrolli ajal pole vaja lahkuda hoonest, et teha erinevaid uuringuid. Silmade kontroll, röntgenoloogilised uuringud, vereanalüüsid – kõike saame teha ühes hoones,“ loetles Küüdorf Tervisekeskuse võimalusi. „Teostame tervisekontrolle kõigi ametikohtadel töötavatele inimestele, nagu näiteks kerge ja rasketööstusettevõtete töötajatele, ehitus- ja tee-ehitustöötajatele, klienditeenindajatele, kontoritöötajatele, toiduettevõtete töötajatele. Samuti teeme tervisekontrolli kemikaalide käitlejatele, nagu näiteks kütuse käitlejatele.“
teeme tervisetõendeid mootorsõidukijuhtidele, toidukäitlejatele, meremeestele ja merekooli õppima asujatele, kutsekooli õppima asujatele, haridusasutuste ja meditsiinitöötajatele.
Alates 2014 aasta maist on luba teha tervisekontrolle meremeestele ja kadettidele, väljastame meremehe tervisetõendit. Oktoobrist 2014 teostame mootorsõidukijuhtidele tervisetõendeid. Meie juurde võivad pöörduda taksojuhid ja kaugsõiduautojuhid, kui soovivad saada tervisetõendit.
Töökeskkonna Haldus OÜ pakub kompleksteenust töötervishoiu ja tööohutuse osas ettevõtetele ja asutustele ja ka kodanikele. Soovime, et meie kliendid oleksid terved ja töövõimelised ning tunneksid rõõmu heast tervisesT.
Liviko mürarikkas villimistsehhis villitakse parajasti Vana Tallinnat. Kaks vanemat naist istuvad vastastikku liini taga ning panevad pudeleid pappalustele. Mõlemad kasutavad müra kaitseks kõrvatroppe, mis on sellises töökeskkonnas hädavajalikud. «Väga head reguleeritavad toolid!» jääb arstile kohe silma. Samas märgib ta, et naised võtavad pudeleid liiga kõrgelt ja teevad seega liiga palju töövõtteid rinnast kõrgemal. Nii on õlavöötmevalud varmad tekkima.
«Kas liini allapoole reguleerida ei saa?» uurib Küüdorf Liviko tootmisjuhilt Kalev Pukilt.
«Ei saa, liinile on mehaaniliselt ette nähtud teatud kõrgused, ainult tooli saab reguleerida,» kostab mees.
«Siis võiksid need olla seisutöökohad ja vajadusel võiks kasutada seisutoole, nii on mugavam,» hindab Küüdorf.
«Nad lükkavadki vahel tooli kõrvale ja seisavad. Lühemad panevad veel puitresti jalgade alla,» selgitab tootmisjuht.
«Aga kas nad peavad neid pappaluseid kummardades haarama? Kas ei ole sellist tasapinda, kust saaks kaste käte haardekõrguselt võtta?» uurib arst pappaluste virnale osutades.
«Põhimõtteliselt on see võimalus olemas,» kinnitab Pukk.
Tootmisjuht toonitab, et inimesed võivad istuda, seista ja liikuda nii, kuidas neil mugavam töötada on. Samuti võimaldab ettevõte oma töötajatel tavalisest rohkem puhata. «Kahe inimese koha peal töötab kolm inimest ehk kaheksa tunni jooksul teeb üks inimene 5,5 tundi tööd, ülejäänud ajal aga puhkab,» räägib ta. Kes puhkepausi ei taha täies ulatuses ära kasutada, võib vahepeal muid töid teha.
«See on väga hea lahendus,» kiidab arst.
Edasi liigume väiksemasse ruumi, kus tegutseb nobe pappaluste valmistaja. Küüdorfile jääb silma vanema proua halb istumisasend, märkides, et töötaja kasutab tegelikult väga head tooli seisutoolina. Arst osutab ruudukujulisele lauale, kus proua aluseid valmistab, ning teatab, et see võiks olla teisiti pandud, kuna hetkel on laud liiga kaugel nii töötajast kui ka liinist. See võiks üldse olla ovaalne, sest siis saaks töötaja tooliga lähemale tulla. Praegu istub naine natuke viltu, mistõttu võivad teda kimbutama hakata seljahädad. Küüdorfi sõnul aitaks kas laua väljavahetamine või liini kõrgemale tõstmine. «Loomulik töötasapind on naba ja rinna vahel, praegu see nii ei ole,» lisab ta. Proua aga ütleb, et tal on praegugi väga mugav. Arsti kinnitusel on liini kõrgus täpselt paras pappaluste etteandja puhul. Tegemist on seisutöökohaga, kuid töötaja võib vahepeal ka seisutooli kasutada. Valmiskaubalaos on iga liini otsa ette nähtud kolm meest, kellest kaks on parajasti tööl ja üks puhkab. Küüdorfile torkab silma, et valmiskaupa liinilt haarates üks töötaja kummardab liiga palju. Ta leiab, et vajalik oleks töötasapind, kuhu mees saaks ladustada liinilt tulevad täiskastid. «Võimalusel peaksid töötajad puhkepauside ajal kindlasti istuma või isegi lamama. Seisva töö puhul on tavalisteks probleemideks valud jalgades, veenilaiendid ja alaseljavalud,» ütleb Küüdorf.
Küllalt mürarikkas ruumis on vajalikud ka kõrvatropid. «Me ei räägi, me karjume omavahel. Kui juba karjuma peab, on müratase nii kõrge, et see võib töötajate tervisele halvasti mõjuda, põhjustades mitmesuguseid vaevusi, nagu peavalu, unehäireid, kõrget vererõhku, väsimust ja stressi,» selgitab Küüdorf, et müra on psüühiliselt koormav.
«Töötajad ütlevad, et kõrvatoppidega nad ei kuule, mis ümberringi toimub. Äkki keegi hõikab või juhtub kuskil avarii,» põhjendab Pukk, miks neid väga ei kasutata.
Töötervishoiuarst uurib ka võimlemisvõimaluste kohta. Puki sõnul on puhkeruumis võimlemiseks piisavalt ruumi ning seal saavat ka nahkdiivanitel pikutada. Võimlemisharjutuste plakateid neil veel seintel ei ole, kuid need on tellitud, tuleb vaid ära tuua. Küll on olemas juhendmaterjal esmaabi andmise viisidest.
Liviko pakub töötajatele ka spordivõimalusi, mida Küüdorf väga positiivseks peab, kuna tootmises tehakse ka füüsilist tööd, mis põhjustab luu- ja lihaskonna vaevusi.
«Soovitaksin teil riskianalüüsi lisada massaažipadja, mis ei ole kallis, kuid samas vajalik,» teeb ta ettepaneku.
Jutuks tuli seegi, et tootmises töötavast 90 inimesest osa suitsetab. «Sellise töö puhul ei ole suitsetamine hea, sest see vähendab töötavates lihastes ainevahetust ja hapniku ainevahetust ning lõpuks inimese töövõimekus langeb,» ütleb Küüdorf.
Tööinspektsiooni mullusest töökeskkonna ülevaatest selgub, et suurimat kahju tekitavateks ohuteguriteks on korduvad ühetaolised liigutused ja vale tööasend, mida sageli ei märgata ja mistõttu ei osata neid ka vältida.
Oktoober on traditsiooniliselt kogu maailmas ergonoomiale pühendatud kuu, mille eesmärgiks on juhtida tähelepanu töökeskkonna paremaks muutmise võimalustele. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel keskenduti tänavu tööandjatele. Tegevust toetati ESF programmist «Tööelu kvaliteedi parandamine 2009-2014».
“Ringvaate” vastutav toimetaja Kajar Kase proovis tooli, mis maksab 1000 eurot ja õpetab istujale ergonoomiliselt õiget istumisasendit. Päeva lõpus näitab uhke tool graafikul, kuidas asend päeva jooksul muutunud on ja kui palju aega on veedetud toolil istudes. Kui istuja jääb liiga kauaks valesse asendisse, hakkab tool vibreerima ja tuletab meelde, et end tuleks sirgemalt istuma sättida. Stuudios õpetas Marko Reikopit õigesti istuma töötervishoiuarst Annika Küüdorf. Õige asend laua taga istumiseks on selline, mille juures keha õlavööde ei lähe pingesse. Selleks on vajalik, et tool oleks piisavalt kõrgel ja käed toetuksid lauale õige nurga all nii, et klaviatuuri kasutamiseks ei ole vaja teha lisapingutust.
Vaata videot siit: http://etv.err.ee/v/meelelahutus/ringvaade/ringvaate_lood/91d97842-73ed-443f-9e79-b46a0fadb756
Päevakavas on Euroopa Parlamendi infokeskuse tutvustus, doktor Katrin Gross-Paju ettekanne positiivsest mõtlemisest ja tervist edendavate töökohtade tunnustamine. Tallinna abilinnpea Merike Martinson annab üle Tallinna linna tänukirjad tervist edendavate töökohtade esindajatele ja tervisedenduse spetsialistidele.
„Üha enam juurdub arusaam tervisest kui tõelisest väärtusest ja mul on hea meel, et suur osa asutusi on astunud olulisi samme oma töötajate tervise nimel. Tunnustame Tallinna tervisesõbralikke töökohti juba teist aastat ja selle pälvivad Tervistedendavate Töökohtade võrgustikku (TET) kuuluvad ettevõtted, organisatsioonid jt, kes lisaks oma ettevõttesisesele tervisedenduslikule tööle panustavad vabatahtlikult ka paikkonna arengusse,“ ütles abilinnapea Martinson.
Panuse eest Tallinna elanike tervise edendamisesse on Tallinna Tervisesõbralikuks töökohaks 2014 tunnistatud tervistedendavate töökohtade võrgustikku kuuluvad ettevõtted My Fitness AS, Sparta Spordiselts MTÜ, Spordiklubi Reval Sport, Kalevi Veekeskus OÜ, Dermoshop OÜ Eesti , Zepter Oü Eesti, Mustamäe Laste Loomingu Maja ja Lasnamäe Sotsiaalkeskus.
Lisaks saavad Tallinna Linnavalitsuse tänukirja ja tunnustuse Tallinna linnaelanike tervise edendamise eest teised olulised koostööpartnerid, nii üksikisikud kui ka ettevõtted ja organisatsioonid: Haabersti Sotsiaalkeskus, Avicenna Massaažierakool, Töökeskkonna Haldus OÜ, Haabersti Vaba Aja Keskus, Järveotsa Perearstikeskus, Tallinna Munitsipaalperearstikeskus, Tallinna Kiirabi, Lasnamäe Spordikompleks, Lindakivi Kultuurikeskus, AS Medicum ja ERSI Tervisekliinik; eraisikutest tunnustab linn Epp Pruunsi, Galina Ozdobat, Marina Moltšanovit, Eve-Mai Valdnat, Laura Aabenit, Kristi Zibot ja Liilia Laul-Gontšarenkot.
“Kuna kutsekahjustused tulevad harilikult pikema aja jooksul , on hädavajalik töötajatele selgitada, miks on vaja end kaitsta müra, vibratsiooni ja bioloogilise ohuteguri eest ning miks on kontoritöötajatel oluline õigesti istuda ja töökoht enda jaoks õigesti kujundada,“ selgitas Küüdorf. Kõik see algab aga töötajate teadlikkuse tõstmisest ja tööandja soovist töötajaid koolitada töötervishoiu osas. 
