Riskianalüüs aitab selgitada töökeskkonna probleeme ja kitsaskohti, hinnata ohte ja kahjulikke tegureid, järjestada need tähtsuse järgi ning sellest lähtuvalt luua edasine tegevuskava töökeskkonna süstemaatiliseks arendamiseks. Kuna igal ettevõttel ja asutusel on vajalik mõõta töökeskkonna parameetrid tuvastamaks nende võimalikku mõju töötajate tervisele, võtame analüüside koostamisel arvesse töökeskkonna valgustatust, müra, vibratsiooni ning töökeskkonnas leiduvaid kemikaale ja tolmu. Ülenormatiivse tulemuse korral otsustame, kas ja milliseid ennetusmeetmeid on vajalik tulevikus rakendada.
Riskianalüüs koosneb järgnevatest etappidest:
- töökeskkondade vaatlus;
- vestlused töötajate ja tööandja esindajaga;
- vaatluse käigus konsultatsioon tööandjale töökeskkonna probleemide osas;
- ettevõtte töötervishoiualaste dokumentidega tutvumine (varasemad riskianalüüsid, tervisekontrollid jm dokumentatsioon);
- vajamineva informatsiooni kogumine;
- riskianalüüsi tegijal töö käigus tekkivate küsimuste lahendamine koos tööandjaga (e-posti või telefoni teel);
- töötajatele anonüümsete küsimustike jaotamine ja hilisem töötlus;
- kokkuvõtte tegemine, kirjalik vormistamine.
Riskianalüüsi vormistamine:
- riskianalüüs tabelina
- riskianalüüsi sissejuhatus ja üldkirjeldus ettevõtte (üksuse) ning ohutegurite kohta
- kokkuvõtte tegemine, ettepanekud töökeskkonna parandamiseks ja korraldamiseks
- riskianalüüsi aluseks oleva maatriksi tutvustus
- tööks kasutatud seadusandlus
