Rubriik: Uncategorized

Lugeja küsib:

Tööandja tahab muuta töökorralduse reegleid ja sätestada rahalised trahvid töötajatele erinevate rikkumiste osas, nt hilinemise ja tööohutusnõuete täitmata jätmise korral jne. Kas tööandja võib sellised trahvid määrata ja töötaja töötasust kinni pidada?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets:  

Töötajate trahvimine ei ole seaduspärane. Töökorralduse reeglite ega ka mõne muu dokumendiga vastavaid määrasid kehtestada ei saa. Töölepingu seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on seaduses ette nähtud. Töölepingu seadus piirab olukordi, mil leppetrahvi sõlmimine on õigustatud. Leppetrahvis on lubatud kokku leppida vaid tööle asumisest keeldumise või omavolilise töölt lahkumise korral, samuti saladuse hoidmise kohustuse või konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumise puhuks. Tööandja poolt kehtestatavad töökorralduse reeglid peavad olema kooskõlas kehtiva õiguskorraga. Reeglite punktid, mis on vastuolus seadusega, on algusest peale tühised ja ei kuulu täitmisele. Tööandja saab oma sisereeglitega ainult täiendada ja täpsustada töötajale seadusega antud õigusi, mitte neid ära võtta. Kui tööandja soovib oma nõuded töötaja töötasu nõudega tasaarvestada, siis tuleb tal selleks saada töötaja nõusolek. Nõusolek peab olema kas kirjalikus (paberkandjal või elektrooniline) või kirjalikku taasesitamist võimaldavas (näiteks e – kiri) vormis.

Seega seaduspärane pole trahvimäärade kehtestamine ning trahvisummade kinnipidamine töötasust. Töötajal tekib sellises olukorras tööandja vastu saamata jäänud töötasu nõue.

Töökohustuste rikkumise korral on võimalik töötajat hoiatada või tööleping erakorraliselt üles öelda.

Kuigi tööandjal on kohustus tagada ohutu töökeskkond, saavad selle kujundamisse panustada ka töötajad ise, juhtides tähelepanu puudujääkidele ja tehes ettepanekuid tööprotsessi ohutumaks muumiseks, kirjutas Postimehe terviselisas (06.03.2015) Tööinspektsiooni töötervishoiualase järelevalve talituse juhataja Silja Soon. Suurema osa oma igapäevaelust veedame tööl, seetõttu peaks töötamine olema eelkõige ohutu, samuti mugav ja stressivaba. Seaduse kohaselt vastutab töökeskkonna eest tööandja, kes palkab sinna töötajad ja kindlustab nad töövahenditega. Üldjuhul vastutab tööohutuse ja töötervishoiu korraldamise eest samuti tööandja. Tööandja peab korraldama töötaja tervisekontrolli, võimaldama isikukaitsevahendid, seadmete ja masinate käitlemise juhendamise, määrama võimalikud tööst tulenevad ohutegurid, kirjeldama neid riskianalüüsis, looma plaani, kuidas ohte võimalikult palju vähendada. Sellesse protsessi peavad olema kaasatud ka töötajad, sest nemad peavad nende ohtudega igapäevaselt silmitsi seisma. Töötervishoiu ja tööohutuse järelevalve käigus külastas Tööinspektsioon 2014. aastal 2970 ettevõtet ehk 20% üle viie töötajaga Eesti ettevõtetest. Üldiselt hindasid tööinspektorid 80% ettevõtetes võimalike ohutegurite kaardistamist ja kontrolli, aga ka töökeskkonnaga seotud tegevusi positiivseks. Nõuete täitmata jätmise eest hoiatas inspektsioon sunnirahaga ettevõtteid kokku 395 korral summas 87 020 € ning täitmisele pöörati sunniraha 22 korral summas 5600 €. Selline 80/20 suhe on püsinud läbi aastate samal tasemel. Enamik tööandjatest on ise huvitatud ohutu töökeskkonna loomisest, ilma et selleks oleks vaja eelnevat kontrollreidi. Töökeskkonna ja tööohutuse olukorra parandamiseks töötavad nii tööinspektorid kui ka enamik tööandjatest. Töötajad peaksid teadvustama, et tööandja hoolitsus töökeskkonna eest tähendab neile võimalust tagada nii nende endi kui ka oma lähedaste turvalisus, pikaajaline töövõime ning tervis. Kuid millised on töötaja kohustused ja võimalused ohutuma töökeskkonna kujundamisel?

TÖÖANDJA KOHUSTUS ON TÖÖTAJA VÕIMALUS
Tööinspektorite nõuanded töötajatele

• Ole kohusetundlik! Seadusandja on pannud tööandjale hulga kohustusi selgitada, tutvustada, juhendada ja kontrollida töökeskkonnas toimuvat, kuid töötaja peamine võimalus oma tervise ja tööohutuse eest seista on neid nõudeid järgida.
• Tee koostööd! Töötaja on kohustatud osalema ohutu töökeskkonna loomisel. Esmalt tähendab see koostööd tööandjaga. Töötajad võiks selles aktiivsemalt osaleda ja teha ettepanekuid, kuidas töökeskkonda ohutumaks muuta. Jälgida tuleks ka oma kolleege, et nad rakendaksid õigeid töövõtteid ja kasutaksid isikukaitsevahendeid.
• Puhka! Tuleb meeles pidada, et puhkepausidest kinnipidamine on oluline abinõu kõikide ohutegurite mõju vältimisel. Väsinud organism kurnab inimese kaitsemehhanisme ja muutub vastuvõtlikuks mis tahes kahjulikule tegurile.
• Hoolitse oma tervise eest! Pikaajaline töö tervist ohustavates ja ohtlikes tingimustes võib tervist jäädavalt kahjustada. Arsti otsuse alusel on töötajal õigus nõuda tööandjalt enda ajutist või alalist üleviimist sobivamale tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist. Kui öisel ajal töötamine on isikule arsti otsuse alusel tervise tõttu vastunäidustatud, võib töötaja nõuda üleviimist päevasele tööle.
• Tunneta vastutust! Töötaja peab tööandjat või tema esindajat ning ka töökeskkonnavolinikku koheselt teavitama õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ja kaitsesüsteemide kõikidest puudustest, ka juhul, kui ohus on kolleeg.
• Töötaja peab tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral katkestama töö ja lahkuma töökohalt või ohualalt. Samuti võib töötaja keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise, või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid. Ta peab sellest viivitamatult teavitama tööandjat või tema esindajat ja töökeskkonnavolinikku.
• Anna ohust teada! Kui tööandja rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust, siis võib töötaja pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku või tegevuskohajärgse tööinspektori poole.
• Ole teadlik ja informeeritud! Lisaks ettevõttes esitletud juhenditele on mõistlik tutvuda oma tööseadustest tulenevate õiguste ja kohustustega.

Pikad tööpäevad ja pidev jalgadel seismine rikuvad ettekandjate tervist ja kuigi sellise töö tegijad peaksid kandma ergonoomilisi jalanõusid, eelistatakse tihtipeale välimuselt ilusamaid kõrge kontsaga kingi või baleriinasid, mis on jalgadele kahjulikud. Töökeskkonna Haldus OÜ töötervishoiuarst Annika Küüdorf hindab ergonoomiakuul ettevõtetes töötajate tervisele mõjuvaid ohutegureid. Keskaegses restoranis Olde Hansas võtab teda vastu 22-aastane vahetusevanem Klaus Eisel. Küüdorfi pilk peatub noormehe pika ninaga kingadel. «Kas need liiga madalad ei ole? Kontsa kõrgus maast peaks olema 3-4 sentimeetrit. Vajadusel tuleb jalatsite sisse panna spetsiaalsed ergonoomilised sisetallad,» ütleb Küüdorf, kes on 15 aastat tervishoiu valdkonnas töötanud. Eisel uurib teraselt oma kingi ja ütleb, et ehk on need tõesti natuke madalad. Samas märgib ta, et Olde Hansa võimaldab teenindajatel, kellel on jalgadega probleeme (näiteks lampjalad) lasta kingsepa juures teha endale sobivad jalanõud. Seda võimalust arst kiidab. «Olen tervisekontrollides näinud vanalinna kohvikute ja restoranide ettekandjaid, kes töötavad järjest 14 tundi, käivad palju treppidest ning jalas on neil madalad baleriinad. Õhtuks löövad jalad tuld, öösiti valutavad. Samuti tekitab selline töö jalgade veenilaiendeid ning kurdetakse alaseljavalude üle,» selgitab ta, miks õige kontsa kõrgus oluline on. «Kui inimene teeb jalgadel tööd, peab tööjalats olema ergonoomiline.» Valesid jalatseid ei kipu kandma mitte ainult ettekandjad ja müüjad, vaid ka tippjuhid. «Näiteks teatavad müügi- ja tootmisjuhid, kes samuti väga palju liiguvad, et jalats peab olema ilus ja nad ei mõtlegi koledat ergonoomilist kinga jalga panna. Sama juttu räägivad cateringi juhid, kes peavad esinduslikud välja nägema, kuid samas ei tunne nad öösel koju jõudes enam oma jalgu,» räägib arst, kelle kinnitusel on siiski olemas ka väga ilusaid ergonoomilisi jalatseid. Teine võimalus on kinga sees ergonoomilist sisetalda kasutada. 12-tunniste tööpäevade jooksul on liikumist palju ka Olde Hansas. Küüdorf uurib noormehelt, kas tal surevad öösiti käed ja jalad ära või kas on ette tulnud käte surisemist. Eisel mõtleb pisut. «Ei, kuigi õhtuks jalad valutavad,» tunnistab ta. «Siis tuleb võimelda!» teatab arst, et jalgadele tuleb teha spetsiaalseid harjutusi. Kui jalad on väsinud, tuleb leida võimalus istumiseks. 

Küüdorf ja Eisel vestlevad Olde Hansa töökorraldusest. Foto: Martin Ilustrumm

Vahetusevanem kinnitab, et puhkeruumis on võimlemine täiesti võimalik ning istumisvõimalus on ka olemas. «Käin teenindajatel sabas, küsin, kas nad on väsinud, kas nad joovad piisavalt vett,» märgib Eisel. «See on õige! Kuid juua tuleb kindlasti mineraalvett, sellise õrna soolasusega,» rõhutab Küüdorf.

Lisaks uurib arst, kui paljud käivad Olde Hansas töö kõrvalt koolis. «20ndates ettekandjad, kes käivad täiskohaga tööl ja on samal ajal päevases õppes, ütlevad, et neil on jala- ja seljavalud, veenilaiendid, öösiti surevad jalad ära või tõmbuvad krampi, lisaks tekivad psüühilised probleemid,» räägib ta. «Kogenumad ettekandjad ütlevad, et kõik see – muusika, valgustus, rohke liikumine, stress -, et üle viie aasta ei suudeta selles ametis vastu pidada.»

Eiseli kinnitusel töötavad neil kõik päevases õppes olijad poole kohaga ning graafikute koostamisel arvestatakse eeskätt just õppurite soovidega.

Küüdorf uurib ka raskuste kohta, sest teatavasti teevad ettekandjad palju tööd kätega. «Viin ühekorraga lauda maksimaalselt viis taldrikut, üldiselt aga neli. Savitaldrikud on rasked, kuid vajadusel vahetame kätt, kasutame kandikuid ja aitame üksteist,» räägib Eisel.

Praegusel pimedal ajal on Küüdorfi sõnul veel hästi oluline, et hämaras valguses töötavad ettekandjad saaksid vahepeal õues jalutada. «Inimesed, kes ei saa piisavalt bioloogilist valgust, langevad kergemini depressiooni. Samuti tekivad vegetatiivse närvisüsteemi häired, mis võib tingida higistamise ja südamerütmi häired, unetuse ning kiire ärrituvuse,» ütleb ta.

Seetõttu paneb ta noormehele südamele, et pauside ajal peavad ettekandjad saama kindlasti õues käia ajal, mil on valge, või siis viibida ruumis, kus on hea päevavalgus. See peaks tema sõnul koguni kirjas olema töökorralduseeskirjas. Eiseli kinnitusel võivadki teenindajad pausi ajal õue minna. Arst aga toonitab, et see ei peaks olema vabatahtlik, vaid kohustuslik.

Positiivsena toob Küüdorf välja, et Olde Hansa võimaldab oma töötajatel odavalt Reval Spordis ja Kalev Spas käia.

Oktoober on traditsiooniliselt kogu maailmas ergonoomiale pühendatud kuu, mille eesmärgiks on juhtida tähelepanu töökeskkonna paremaks muutmise võimalustele. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel keskenduti tänavu tööandjatele.  Tegevust toetati  ESF programmist «Tööelu kvaliteedi parandamine 2009-2014».

http://eesti.info/uudised/uudis.php?uudis=Ettekandja_t%F6%F6_tulemus_jalakrambid_ja_veenilaiendid&uid=1874492%C2%A0