Семинар – практическое занятие – составление и предоставление анализа риска в соответствии с новыми требованиями
Важно! С 1 марта анализ рисков рабочей среды следует представлять в Инспекцию труда в электронной форме до 1 сентября 2021 года.
Цель: научить составлять анализ рисков в рабочей среде на предприятии. продолжительность: 8 akad t
Рассматриваемые темы: 1. Анализ рисков – законодательные акты.
2. Какие факторы опасности могут присутствовать в рабочей среде и как их выявить? 3. Какие существуют методы оценки риска? 4. Анализ рисков готов, что делать с результатами?
5. Вопросы-ответы.
Наталия Андрейченко: Закончила в 1974 ТПИ – инженер-механик, в 1980 – Центральный институт для руководящих работников в области патентоведения. Прошла обучение и повышение квалификации по охране здоровья и безопасности труда в Ленинградском институте и другие курсы повышения квалификации по охране здоровья и безопасности труда. В настоящее время выполняю обязанности специалиста по рабочей среде на предприятии, а также являюсь лектором по охране здоровья и безопасности труда с 2004 г., (в том числе читала лекции на курсах при Инспекции по труду)
Käsitletavad teemad: – töökeskkonnas esinevad ohud ja kuidas neid tuvastada, – töökeskkonnaalase tegevuskava koostamine, – riskianalüüsi koostamine
Lektor Annika Küüdorf – 1999. aastal lõpetanud Tartu Ülikooli üldarsti eriala, seejärel töötanud tööinspektor-arstina 1999-2004. Lõpetanud 2004. aastal Tartu Ülikooli töötervishoiuarsti eriala. Töötanud järgnevalt erinevates töötervishoiuteenistustes töötervishoiuarstina kui ka riskianalüüside teostajana, teinud tööd välislektorina alates 2003 aastast Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituudis, Tartu Maaülikoolis, Tallinna Tehnikakõrgkoolis, jt koolitusasutustes. On Töötervishoiuarstide Seltsi liige. Läbinud erinevaid rahvusvahelisi töötervishoiualaseid koolitusi. Litsentseeritud esmaabiõpetaja.
• Уполномоченный по рабочей среде, совет по рабочей среде: роль, назначение / выбор и задачи
• Требования, установленные для анализа рисков рабочей среды.
• Инструкции по технике безопасности.
• Биологические факторы опасности, включая обращение с COVID-19 в рабочей среде.
• Информационная система TeIS
продолжительность: 2 t (120 minutit)
Наталия Андрейченко: Закончила в 1974 ТПИ – инженер-механик, в 1980 – Центральный институт для руководящих работников в области патентоведения. Прошла обучение и повышение квалификации по охране здоровья и безопасности труда в Ленинградском институте и другие курсы повышения квалификации по охране здоровья и безопасности труда. В настоящее время выполняю обязанности специалиста по рабочей среде на предприятии, а также являюсь лектором по охране здоровья и безопасности труда с 2004 г., (в том числе читала лекции на курсах при Инспекции по труду)
Esmaabiandjaks peab ettevõttes olema kindel isik, kelle peab tööandja välja koolitama hiljemalt ühe kuu jooksul alates tema määramisest. Väljaõppekursuse aluseks on Eesti Punase Risti 16-tunnine õppekava. Iga kolme aasta tagant on esmaabiandjal vajalik läbida ka täiendkoolitus.
Enne kiirabi saabumist on võimalik päästa inimese elu või oluliselt vähendada püsivaid tervisekahjustusi. Iga inimene on võimeline andma esmaabi, kui tal on selleks olemas ettevalmistus – saada oma töötaja meie praktilisele koolitusele!
Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeks on korraldada ettevõtte töötajatele õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavad töötingimused ja igapäevane töötingimuste jälgimine ohutuse tagamiseks. Töökeskkonnaspetsialisti peamisteks ülesanneteks on koostada töökeskkonna riskianalüüsi ja ohutusjuhendeid, viia läbi sise- ja tervisekontrolli, määrata ametisse töökeskkonnavolinikud, uurida tööõnnetusi jm. Ohutu töökeskkonna tagamiseks tuleb töökeskkonnaspetsialistil teha igapäevast koostööd tööandja, töötajate ja vajadusel ka kolmandate osapooltega.
Tööandja korraldab töökeskkonnavolinikule ja töökeskkonnanõukogu liikmeteletöötervishoiu- ja tööohutuse koolituse hiljemalt kahe kuu jooksul alates nende valimisest või määramisest
Koolitus viiakse läbi vastavalt riiklikule õppekavale (Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord, Sotsiaalministri 14. detsembri 2000. a määrus nr 80, RTL 2000, 136, 2157).
Tööandja tahab muuta töökorralduse reegleid ja sätestada rahalised trahvid töötajatele erinevate rikkumiste osas, nt hilinemise ja tööohutusnõuete täitmata jätmise korral jne. Kas tööandja võib sellised trahvid määrata ja töötaja töötasust kinni pidada?
Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets:
Töötajate trahvimine ei ole seaduspärane. Töökorralduse reeglite ega ka mõne muu dokumendiga vastavaid määrasid kehtestada ei saa. Töölepingu seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on seaduses ette nähtud. Töölepingu seadus piirab olukordi, mil leppetrahvi sõlmimine on õigustatud. Leppetrahvis on lubatud kokku leppida vaid tööle asumisest keeldumise või omavolilise töölt lahkumise korral, samuti saladuse hoidmise kohustuse või konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumise puhuks. Tööandja poolt kehtestatavad töökorralduse reeglid peavad olema kooskõlas kehtiva õiguskorraga. Reeglite punktid, mis on vastuolus seadusega, on algusest peale tühised ja ei kuulu täitmisele. Tööandja saab oma sisereeglitega ainult täiendada ja täpsustada töötajale seadusega antud õigusi, mitte neid ära võtta. Kui tööandja soovib oma nõuded töötaja töötasu nõudega tasaarvestada, siis tuleb tal selleks saada töötaja nõusolek. Nõusolek peab olema kas kirjalikus (paberkandjal või elektrooniline) või kirjalikku taasesitamist võimaldavas (näiteks e – kiri) vormis.
Seega seaduspärane pole trahvimäärade kehtestamine ning trahvisummade kinnipidamine töötasust. Töötajal tekib sellises olukorras tööandja vastu saamata jäänud töötasu nõue.
Töökohustuste rikkumise korral on võimalik töötajat hoiatada või tööleping erakorraliselt üles öelda.
Kuigi tööandjal on kohustus tagada ohutu töökeskkond, saavad selle kujundamisse panustada ka töötajad ise, juhtides tähelepanu puudujääkidele ja tehes ettepanekuid tööprotsessi ohutumaks muumiseks, kirjutas Postimehe terviselisas (06.03.2015) Tööinspektsiooni töötervishoiualase järelevalve talituse juhataja Silja Soon. Suurema osa oma igapäevaelust veedame tööl, seetõttu peaks töötamine olema eelkõige ohutu, samuti mugav ja stressivaba. Seaduse kohaselt vastutab töökeskkonna eest tööandja, kes palkab sinna töötajad ja kindlustab nad töövahenditega. Üldjuhul vastutab tööohutuse ja töötervishoiu korraldamise eest samuti tööandja. Tööandja peab korraldama töötaja tervisekontrolli, võimaldama isikukaitsevahendid, seadmete ja masinate käitlemise juhendamise, määrama võimalikud tööst tulenevad ohutegurid, kirjeldama neid riskianalüüsis, looma plaani, kuidas ohte võimalikult palju vähendada. Sellesse protsessi peavad olema kaasatud ka töötajad, sest nemad peavad nende ohtudega igapäevaselt silmitsi seisma. Töötervishoiu ja tööohutuse järelevalve käigus külastas Tööinspektsioon 2014. aastal 2970 ettevõtet ehk 20% üle viie töötajaga Eesti ettevõtetest. Üldiselt hindasid tööinspektorid 80% ettevõtetes võimalike ohutegurite kaardistamist ja kontrolli, aga ka töökeskkonnaga seotud tegevusi positiivseks. Nõuete täitmata jätmise eest hoiatas inspektsioon sunnirahaga ettevõtteid kokku 395 korral summas 87 020 € ning täitmisele pöörati sunniraha 22 korral summas 5600 €. Selline 80/20 suhe on püsinud läbi aastate samal tasemel. Enamik tööandjatest on ise huvitatud ohutu töökeskkonna loomisest, ilma et selleks oleks vaja eelnevat kontrollreidi. Töökeskkonna ja tööohutuse olukorra parandamiseks töötavad nii tööinspektorid kui ka enamik tööandjatest. Töötajad peaksid teadvustama, et tööandja hoolitsus töökeskkonna eest tähendab neile võimalust tagada nii nende endi kui ka oma lähedaste turvalisus, pikaajaline töövõime ning tervis. Kuid millised on töötaja kohustused ja võimalused ohutuma töökeskkonna kujundamisel?
TÖÖANDJA KOHUSTUS ON TÖÖTAJA VÕIMALUS Tööinspektorite nõuanded töötajatele
Ole kohusetundlik! Seadusandja on pannud tööandjale hulga kohustusi selgitada, tutvustada, juhendada ja kontrollida töökeskkonnas toimuvat, kuid töötaja peamine võimalus oma tervise ja tööohutuse eest seista on neid nõudeid järgida.
Tee koostööd! Töötaja on kohustatud osalema ohutu töökeskkonna loomisel. Esmalt tähendab see koostööd tööandjaga. Töötajad võiks selles aktiivsemalt osaleda ja teha ettepanekuid, kuidas töökeskkonda ohutumaks muuta. Jälgida tuleks ka oma kolleege, et nad rakendaksid õigeid töövõtteid ja kasutaksid isikukaitsevahendeid.
Puhka! Tuleb meeles pidada, et puhkepausidest kinnipidamine on oluline abinõu kõikide ohutegurite mõju vältimisel. Väsinud organism kurnab inimese kaitsemehhanisme ja muutub vastuvõtlikuks mis tahes kahjulikule tegurile.
Hoolitse oma tervise eest! Pikaajaline töö tervist ohustavates ja ohtlikes tingimustes võib tervist jäädavalt kahjustada. Arsti otsuse alusel on töötajal õigus nõuda tööandjalt enda ajutist või alalist üleviimist sobivamale tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist. Kui öisel ajal töötamine on isikule arsti otsuse alusel tervise tõttu vastunäidustatud, võib töötaja nõuda üleviimist päevasele tööle.
Tunneta vastutust! Töötaja peab tööandjat või tema esindajat ning ka töökeskkonnavolinikku koheselt teavitama õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ja kaitsesüsteemide kõikidest puudustest, ka juhul, kui ohus on kolleeg.
Töötaja peab tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral katkestama töö ja lahkuma töökohalt või ohualalt. Samuti võib töötaja keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise, või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid. Ta peab sellest viivitamatult teavitama tööandjat või tema esindajat ja töökeskkonnavolinikku.
Anna ohust teada! Kui tööandja rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust, siis võib töötaja pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku või tegevuskohajärgse tööinspektori poole.
Ole teadlik ja informeeritud! Lisaks ettevõttes esitletud juhenditele on mõistlik tutvuda oma tööseadustest tulenevate õiguste ja kohustustega.
Liiga suur tool, kuhu näpsuke kassiir sisse upub, ja ebamugavalt kõrge abilaud võivad töötervishoiuarst Annika Küüdorfi sõnul põhjustada kassapidajale tervisehädasid. Järve Selveris käinud töötervishoiuarsti Annika Küüdorfi hinnangul on töötingimused kaupluses üldiselt head, kuid teenindajate tervise huvides saaks veel nii mõndagi ära teha. Oma tööst annab arstile ülevaate kuu aega Järve Selveris olnud kassiir Laura Mändel, kes räägib muuhulgas oma tööharjumustest ja sagedamini tehtavatest liigutustest. Teenindusvaldkonnas neli aastat tegutsenud naisele meeldib ülekõige olla kassas. See aga tähendab pikkade tööpäevade jooksul vähest liikumist.
Üldiselt on Mändel töökorraldusega rahul. «Uued suured ekraanid on palju mugavamad kui eelmised. Liikuda saan ka, kui viin näiteks klientide poolt kassasse jäetud asjad tagasi müügisaali,» ütleb ta. Samuti on Selveris kord, mis pakub kaks päeva järjest tööl olevatele teenindajatele vaheldust. Nimelt saavad nad pooli vahetada, nii et ei peaks vaid ühele poole vaatama ja üks käsi liialt ära ei väsiks. Selveri töötajad saavad ka kord nädalas tasuta ujumas käia.
Küüdorf toob positiivsena välja hea valguslahenduse ning selle, et teenindaja ei pea asju kaalule tõstma ega ise suitsude järele haarama. «Mida vähem korduvaid ühetaolisi ning rinnast kõrgemal liigutusi teha, seda parem,» põhjendab ta, lisades, et ka laua all olev jalatugi on hea, sest aitab jalgadel puhata. Töötervishoiuarstile jäi siiski silma kassiiri vale istumisasend. Nimelt ei toetu kassiir istudes seljatoele ja samas tunnistab, et mõnel õhtul on tal selg ja õlad kanged. Arst leiab, et tool on liiga suur, «tüdruk lausa upub sellesse». Ehkki see on reguleeritav, ei saa seljatuge piisavalt liigutada ega kõrgemale tõsta. Seega soovitab ta kauplusel soetada pehmed seljatoe padjad, mis tagavad parema toetuse. Istuma peaks tema sõnul mõnusalt vastu seljatuge, et õlavööde oleks lõdvestunud. Samuti märgib ta, et kassiir teeb palju liigutusi rinnakõrgusest kõrgemal. Kuvari klaviatuur asub suhteliselt kõrgel ning ka kliendilaud, kuhu klient oma kaardi või raha asetab, on hetkel kõrge, kui klienditeenindaja istub. Kuna tooli enam kõrgemale tõsta ei saa, soovitab ta Mändelil teenindada näiteks 50 klienti istudes ja 50 seistes. Nii on õlavöötme ülekoormus ja lihaspinged välditavad.
Küüdorfi juures tervisekontrollides käib palju müüjaid ja kaubandustöötajaid, kes kurdavad alaselja- ja õlavöötmevalude ning käte surisemise üle. «Alaseljavalu võib peale tööle asumist juba nädalaga tulla,» lausub arst, kelle sõnul sõltub kõik inimesest ja töö intensiivsusest ning sellest, kas seisva töö puhul saab töötaja pauside ajal istuda. Arsti sõnul teeb Mändel ka liigselt kummardavaid liigutusi, kuna kassa töökohal olev abilaud, millel on rahakontrollimise masin, kilekotid ja palju muud, on liiga madalal. Kassas seismise ajal on küürutamist veelgi rohkem. Mändel nõustub. Küüdorf soovitab võimalusel abilaua tasapinda tõsta. «Töötajal peaks kõik käepärast olema, sest kui päevas tuleb teenindada 500 klienti, võib liiga palju küürutamist halvendada tervist selja lihas-liigessüsteemi osas.» Üheks selle ametikoha probleemiks on ka jalgade veenilaiendid, mille vältimiseks tuleb piisavalt liikuda. Liikumine on vajalik, et parandada jalgade verevarustust ja verevoolu veenides. Kuna kassiir töötab palju ka kuvariga, siis on soovitav teha 5-7 minutilisi pause, mil töötaja liiguks töökohalt ära. Teine võimalus on kassiiril iga kahe-kolme tunni tagant müügisaalis tegevust leida.
Küüdorf rõhutab, et puhkepauside ajal tuleb ka võimelda. Ehkki Selveri puhkeruumis on lamamistoolid, soovitab ta lisaks soetada massaažipadja või -tooli. Tema ettepanekuid kuulanud Järve Selveri klienditeenindusjuht Anneli Juhkam on nõus, et kassas olevat abilauda võiks tõsta ning ta kaalub ka seljatoe patjade soetamist. Viimaks märgib Küüdorf, et müratase vastab normile, see on umbes 70 detsibelli, mis on kauplustes lubatud. «Muidugi, kui see häirima hakkab ja stressi tekitab, aitab väikeste puhkepauside tegemine müravabas ruumis,» ütleb ta. Mändel lisab, et talle väga meeldib siseraadio muusikavalik. «Hea rahulik, ei pane pead valutama, samas hoiab tuju üleval ja motiveerib tööd tegema,» kiidab ta.
Tööinspektsiooni mullusest töökeskkonna ülevaatest selgub, et suurim oht tööga seotud tervisekahjustuseks on kaubanduses, metallitööstuses, ehituses ja põllumajanduses töötavatel inimestel. Suurimat kahju tekitavateks ohuteguriteks on korduvad ühetaolised liigutused ja vale tööasend, mida sageli ei märgata ja mistõttu ei osata neid ka vältida. Valutavat selga või kaela seostatakse pigem vanuse kui töötingimustega. Lõppenud oktoober on traditsiooniliselt kogu maailmas ergonoomiale pühendatud kuu, mille eesmärgiks on juhtida tähelepanu töökeskkonna paremaks muutmise võimalustele. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel suunatakse sel aastal tähelepanu tööandjatele, et tutvustada, kuidas tööohutusse investeerides ettevõtteid kasumlikult juhtida. Tegevust on toetatud ESF programmist «Tööelu kvaliteedi parandamine 2009-2014».
Pikad tööpäevad ja pidev jalgadel seismine rikuvad ettekandjate tervist ja kuigi sellise töö tegijad peaksid kandma ergonoomilisi jalanõusid, eelistatakse tihtipeale välimuselt ilusamaid kõrge kontsaga kingi või baleriinasid, mis on jalgadele kahjulikud. Töökeskkonna Haldus OÜ töötervishoiuarst Annika Küüdorf hindab ergonoomiakuul ettevõtetes töötajate tervisele mõjuvaid ohutegureid. Keskaegses restoranis Olde Hansas võtab teda vastu 22-aastane vahetusevanem Klaus Eisel. Küüdorfi pilk peatub noormehe pika ninaga kingadel. «Kas need liiga madalad ei ole? Kontsa kõrgus maast peaks olema 3-4 sentimeetrit. Vajadusel tuleb jalatsite sisse panna spetsiaalsed ergonoomilised sisetallad,» ütleb Küüdorf, kes on 15 aastat tervishoiu valdkonnas töötanud. Eisel uurib teraselt oma kingi ja ütleb, et ehk on need tõesti natuke madalad. Samas märgib ta, et Olde Hansa võimaldab teenindajatel, kellel on jalgadega probleeme (näiteks lampjalad) lasta kingsepa juures teha endale sobivad jalanõud. Seda võimalust arst kiidab. «Olen tervisekontrollides näinud vanalinna kohvikute ja restoranide ettekandjaid, kes töötavad järjest 14 tundi, käivad palju treppidest ning jalas on neil madalad baleriinad. Õhtuks löövad jalad tuld, öösiti valutavad. Samuti tekitab selline töö jalgade veenilaiendeid ning kurdetakse alaseljavalude üle,» selgitab ta, miks õige kontsa kõrgus oluline on. «Kui inimene teeb jalgadel tööd, peab tööjalats olema ergonoomiline.» Valesid jalatseid ei kipu kandma mitte ainult ettekandjad ja müüjad, vaid ka tippjuhid. «Näiteks teatavad müügi- ja tootmisjuhid, kes samuti väga palju liiguvad, et jalats peab olema ilus ja nad ei mõtlegi koledat ergonoomilist kinga jalga panna. Sama juttu räägivad cateringi juhid, kes peavad esinduslikud välja nägema, kuid samas ei tunne nad öösel koju jõudes enam oma jalgu,» räägib arst, kelle kinnitusel on siiski olemas ka väga ilusaid ergonoomilisi jalatseid. Teine võimalus on kinga sees ergonoomilist sisetalda kasutada. 12-tunniste tööpäevade jooksul on liikumist palju ka Olde Hansas. Küüdorf uurib noormehelt, kas tal surevad öösiti käed ja jalad ära või kas on ette tulnud käte surisemist. Eisel mõtleb pisut. «Ei, kuigi õhtuks jalad valutavad,» tunnistab ta. «Siis tuleb võimelda!» teatab arst, et jalgadele tuleb teha spetsiaalseid harjutusi. Kui jalad on väsinud, tuleb leida võimalus istumiseks.
Küüdorf ja Eisel vestlevad Olde Hansa töökorraldusest. Foto: Martin Ilustrumm
Vahetusevanem kinnitab, et puhkeruumis on võimlemine täiesti võimalik ning istumisvõimalus on ka olemas. «Käin teenindajatel sabas, küsin, kas nad on väsinud, kas nad joovad piisavalt vett,» märgib Eisel. «See on õige! Kuid juua tuleb kindlasti mineraalvett, sellise õrna soolasusega,» rõhutab Küüdorf.
Lisaks uurib arst, kui paljud käivad Olde Hansas töö kõrvalt koolis. «20ndates ettekandjad, kes käivad täiskohaga tööl ja on samal ajal päevases õppes, ütlevad, et neil on jala- ja seljavalud, veenilaiendid, öösiti surevad jalad ära või tõmbuvad krampi, lisaks tekivad psüühilised probleemid,» räägib ta. «Kogenumad ettekandjad ütlevad, et kõik see – muusika, valgustus, rohke liikumine, stress -, et üle viie aasta ei suudeta selles ametis vastu pidada.»
Eiseli kinnitusel töötavad neil kõik päevases õppes olijad poole kohaga ning graafikute koostamisel arvestatakse eeskätt just õppurite soovidega.
Küüdorf uurib ka raskuste kohta, sest teatavasti teevad ettekandjad palju tööd kätega. «Viin ühekorraga lauda maksimaalselt viis taldrikut, üldiselt aga neli. Savitaldrikud on rasked, kuid vajadusel vahetame kätt, kasutame kandikuid ja aitame üksteist,» räägib Eisel.
Praegusel pimedal ajal on Küüdorfi sõnul veel hästi oluline, et hämaras valguses töötavad ettekandjad saaksid vahepeal õues jalutada. «Inimesed, kes ei saa piisavalt bioloogilist valgust, langevad kergemini depressiooni. Samuti tekivad vegetatiivse närvisüsteemi häired, mis võib tingida higistamise ja südamerütmi häired, unetuse ning kiire ärrituvuse,» ütleb ta.
Seetõttu paneb ta noormehele südamele, et pauside ajal peavad ettekandjad saama kindlasti õues käia ajal, mil on valge, või siis viibida ruumis, kus on hea päevavalgus. See peaks tema sõnul koguni kirjas olema töökorralduseeskirjas. Eiseli kinnitusel võivadki teenindajad pausi ajal õue minna. Arst aga toonitab, et see ei peaks olema vabatahtlik, vaid kohustuslik.
Positiivsena toob Küüdorf välja, et Olde Hansa võimaldab oma töötajatel odavalt Reval Spordis ja Kalev Spas käia.
Oktoober on traditsiooniliselt kogu maailmas ergonoomiale pühendatud kuu, mille eesmärgiks on juhtida tähelepanu töökeskkonna paremaks muutmise võimalustele. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel keskenduti tänavu tööandjatele. Tegevust toetati ESF programmist «Tööelu kvaliteedi parandamine 2009-2014».
Märtsis ilmus Eesti Töötervishoiu uue kujundusega värske number (nr 1, 2009). Selles numbris kerkivad teiste hulgast esile aktuaalsed töösuhete teemad. Töölepingu seaduse üks autoreid Egle Käärats selgitab uue töölepinguseaduse üldisi põhimõtteid ning mõju töötervishoiule ja -ohutusele. AS Eesti Põlevkivi pikaaegne personalijuht annab soovitusi, kuidas pärast koondamisotsuse vastuvõtmist ettevõttes tegutseda, ning tööpsühholoog selgitab, millised allikad tekitavad pingeid vastutajana ja millised käsutäitjana töötavale inimesele ning kuidas emotsionaalset pinget reguleerida. Praktilise poole pealt tutvustatakse värskes numbris, miks pälvis pagaritööstusseadmeid valmistav OÜ Sveba-Dahlen 2008. aasta hea tava Eesti konkursi võidu. Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson kommenteerib töökeskkonna tervikliku normdokumentatsiooni näidismapi koostamist. Töötaja tervise rubriigis käsitleb töötervishoiuarst Annika Küüdorf seekord loomakasvatusspetsialistide peamisi terviseriske ning füsioterapeut Merit Männi soovitab venitusharjutusi kaelalihastele. Lisaks nimetatud teemadele leiab uuest numbrist veel palju huvitavat lugemist, käsitletakse vasakukäeliste töötajate probleeme, töötervishoiu parandamise kulutõhususe hindamist, elektromagnetkiirguse mõju tervisele jm.
Eesti Töötervishoid on Eesti ainus tööohutuse ja töötervishoiu ajakiri, millest tööandjad ja töökeskkonna kujundamisega seotud inimesed saavad infot seaduste ja nõuete kohta, leiavad uusi ideid, harjutuste juhendeid ja kasulikke näiteid. Ajakiri hoiab lugejat kursis Eestis töötervishoiu vallas toimuvaga, tehes tihedat koostööd sotsiaalministeeriumi, tööinspektsiooni ja töötervishoiuarstidega.
Juriidika Uue töölepingu seaduse mõju töösuhetele ja -keskkonnale. Egle Käärats
Praktika See valus sõna ‘koondamine’. Anneki Teelahk Heas firmas on ametiühing ja tööandja partnerid. Siiri Rebane Hea tava. Sveba-Dahlen tegi töö mugavaks. Regina Reelend Imre Ilves: Soome töötajad hoolivad oma tervisest. Vasakukäelised vajavad ohutuid tööriistu. Igor Mozessov Daana Ots on paremakäeline vaid viiulit mängides. Teele Teder Riskihindamise küsimustik. Tööohutus ja -tervishoid tekstiilisektoris. OSHA faktileht.
Töökeskkond Töötervishoiu parandamise kulutõhususe hindamine. Evelyn Aaviksoo Ehitajad vormisid töökeskkonna näidismapi. Kommenteerib Indrek Peterson Töö akendeta ruumis: ohud ja soovitused. Egle Heimonen Elektromagnetkiirguse mõju tervisele. Hiie Hinrikus Raskuste tõstmise kontroll ehituses ja kaubanduses. Tõnu Vare Coca-Cola Tallinna tootmistehas töötab OSHAS 18001 standardi järgi. Zivile Ilgunaite Tehnikainstituut tähistas ergonoomika eriala aastapäeva uutes laborites. Viljo Viljasoo
Tööpsühholoogia Psühhosotsiaalsed ohutegurid töökeskkonnas. Mare Teichmann Emotsionaalsed pinged töös ja nende leevendamine. Taimi Elenurm
Töötaja tervis Ohutegurid loomakasvatuses. Annika Küüdorf Venitusharjutused kaelalihastele. Merit Männi Tööpäeva poolitab korralik lõunasöök. Tagli Pitsi Tervislikult toituvad töökaaslased
Tegija luubi all Silja Soon sillutab teistele teed. Malle Toomiste Uudised Eestist ja välismaalt. Idee: teistmoodi akvaariumid. Helina Liitoja 2008. a ilmunud raamatud, magistritööd, publikatsioonid. Lugeja küsimused. Koolitused, muutunud õigusaktid.
