Dr Annika Küüdorf, töötervishoiuarst
Tänapäeva noored seisavad põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpus suure otsuse ees – millist eriala valida? Tihti mõjutavad neid trendid, vanemate ootused, sõbrad, suur huvi erialal vastu või lubadus heast sissetulekust.
Kuid liiga harva mõeldakse sellele, kuidas valitud amet sobib inimese tervise, iseloomu ja füüsiliste eeldustega. Vale erialavalik võib tuua kaasa mitte ainult töörahulolematuse, vaid ka tõsiseid terviseprobleeme juba mõne aasta jooksul pärast tööle asumist. On juhtumeid, kus juba õppimise ajal tekivad tervise osas tagasilöögid.
Näiteks võib istuv töö süvendada seljavalusid ja liigesehädasid, füüsiliselt raske töö aga põhjustada südame- ja lihas -liigesvaevusi neile, kelle keha pole selleks valmis. On mõningad haigused, eriti luu-liiges-lihaskonna haigused (nt reumaatilised haigused), mil eriti peab arvestama erialavalikut.
Sageli näen, kuidas täiesti terved noored hakkavad kaebama, peale paari tööaastat, valusid alaseljas, põlveliigestes, kaelapiirkonnas. Põhjuseks on valesti valitud eriala – see ei sobi nende kehaliste võimetega või pikkuse ning kaaluga. Oma tööelus puutun kokku noorte inimestega, kes on väga pikka kasvu, kuid on valinud näiteks autoremondilukksepa, santehniku- või siseviimistleja (nt plaatija) elukutse. Nendel erialade juures on vaja sageli viibida ebamugavates tööasendites ja teisaldada käsitsi suuri raskuseid ning seda halbades töötingimustes. Kui nüüd mõelda pikka kasvu inimese peale, kes õpib ja hakkab tööle eeltoodud erialadel, siis on tema luu-liiges-lihaskonnale ja närvidele mõjuv koormus tunduvalt suurem, kui keskmist kasvu inimese puhul.
Samuti tahetakse end panna proovile pingetaluvust nõudvatel erialadel. See on tegelikult tore – noored ongi riskialtimad ja sellistel, suure tööstressiga töökohtadel, peab ju ka keegi töötama. Kahjuks on päris palju juhtumeid, kus noor inimene on end üle hinnanud. Töötervishoiuarstid, tervisekontrollidel, vaatavad alati vastuvõtul olevate inimeste eelnevaid haigestumisi ja arvestavad otsuste tegemisel varasemate diagnoosidega/kaebustega. Kui haigusloos on noorel inimesel kirjas tõsisemad kroonilised haigused ( nt südame- veresoonkonnahaigus, I tüüpi diabeet, põletikuline soolehaigus, kroonilised ja sageli ägenevad vaimse tervisega seotud haigused), siis ei sobi tööd ekstreemsetes tingimustes ja tugeva vaimse pinge all; öötöö või pikad töövahetused. Juba olemasolevatele haigustele võivad lisanduda ärevushäire, paanikahäire, depressioon. Seega õige erialavalik siinkohal on väga tähtis just inimese töövõime kui ka elukvaliteedi säilimise osas.
Veel tooksin välja kopsuhaigusi ning allergilisi haigusi põdevad noored ja neile mittesobivad töökeskkonnad. Nimelt eeltoodud tervisehädadega noored, kui ka täiskasvanueas ümberõppijad, peavad silmas pidama, et nende tervis halveneb kiireimini, kui asutakse tööle ametikohtadel, kus on kokkupuude kemikaalidega, tolmudega, erinevate allergeenidega. Spetsiaalse raviga on võimalik tervisekaebusi leevendada või ka ära hoida, kuid ravimid ise hakkavad, ajapikku, tervist halvemuse suunas viima. Seega tahan öelda, et kui noor inimene on eksinud erialavalikul, siis on soovitav võimalikult kiiresti ( lähiaastate jooksul) õppida uus eriala, mis on tervisele sobivam.
Eriti suureks probleemiks on, noorte karjääri valikul, lapsena põetud allergilised haigused. Vanemad ja pereliikmed kui ka noored ise on kindlad, et kui teismeeas allergia kaebused taanduvad, siis on saadud terveks allergiast. Kahjuks tegemist on haigustega, mis võivad uuesti ägeneda ebasoodsas keskkonnas. Allergilised kaebused inimesel võivad uuesti tekkida kas samas organsüsteemis või hoopis mujal. Seega varasemalt atoopilist dermatiiti põdenud noorel inimesel, võib ootamatult vallanduda hingamisteede allergianähud kuni tõsise haiguseni nagu astma.
Õige erialavalik ei tähenda ka ainult sobiva palga või prestiižse ametikoha leidmist endale – see tähendab töö ja tervise tasakaalu. Kui inimene valib töö, mis sobib tema füsioloogia, temperamendi ja elustiiliga, püsib ta energilisem, rõõmsam ja produktiivsem.
See on kasulik ühiskonnale laiemalt: väheneb töövõimelangusega või täiesti töövõimetud inimeste arv, väheneb haiguspäevade arv ning kokkuvõttes kulud tervishoiule.
Noorte jaoks on oluline võtta aega enese tundmaõppimiseks, selgitamaks välja, millised on nende tugevused, tervislikud piirid ja tõelised huvid.
Vanemad, õpetajad, kooli meditsiinipersonal, arstid, karjäärispetsialistid – kõik saavad noort inimest erialavalikute tegemisel toetada.
Tuleb aidata noorel mõista, et hea amet ei ole ainult see, mis toob palju raha sisse ning mis on väga äge, vaid see, mis laseb inimesel püsida terve ning võimaldab õppida ja areneda kogu elu.
Soovin, et iga noor teeks teadliku valiku, lähtudes mitte ainult südame, vaid ka keha häälest.
See annaks võimaluse, et meie ühiskond oleks tervem, inimesed tunneksid end õnnelikemana ja rahvas saaks olla majanduslikult paremini kindlustatud.
