Kuu: juuni 2021

Dr. Annika Küüdorf

Silmaarsti kabinetis on tavaliselt iga neljas patsient kuiva silma sündroomi kaebustega.  Töötervishoiuarsti juures selguvad kuiva silma sümptomid sageli alles tervisekontrolli käigus – näiteks kui arst juhib tähelepanu töötaja (patsiendi) silmade limaskesta või laugude punetusele. Arsti küsimus, kas silmad ka kipitavad või on vesised, tuleb patsiendile sageli ootamatult, kuna ta on harjunud oma kuiva silmaga elama ja ei märkagi elu- ja töörütmis, et tal oleks terviseprobleem. 

„Kuiv silm“ on kogum sümptome, mis tekivad sarvkesta puuduliku niisutamise tagajärjel. Põhjuseks on tavaliselt vähenenud pisaravedeliku produktsioon või pisarate kehv kvaliteet.

Kuiva silma sündroomi sümptomeid on palju, kuid sageli pole kõik nendest esindatud. Juba kaks-kolm koosesinevat sümptomit võivad viidata kuiva silma sündroomile. Nendeks on:

• silmade kuivustunne
• karedus või liivateratunne silmas
• liigne pisaravool
• kipitustunne ja/või valuaisting pilgutamisel
• võõrkehatunne silmas
• silmade väsimus
• silmade punetus
• silmanägemise hägustumine, võbelev nägemine
• silmade ärritustunne kiire õhuliikumise puhul
• fotofoobia ehk silmade valguskartlikkus (silmade ülitundlikkus valgusele)
• vajadus pilgutada silmi rohkem kui tavaliselt
• üldine ebamugavustunne silmas
• raskused kontaktläätsede kandmisel

TEKKEPÕHJUSED

1. Vananemine

Pärast 40. eluaastat väheneb pisarate eritumine ja muutub kehvemaks nende kvaliteet. Aset leiavad vanusega seotud muutused pisaranäärmetes. Pisaranäärme vedelikus väheneb vanuse suurenedes rasvasisaldus.  Rasvainetel on pisarates aga tähtis funktsioon, need ei lase silma pisarakilel liiga kiiresti aurustuda. 

2. Hormonaalsed muutused, sh. menopaus

Muudatused hormoonide koguses vähendavad pisarate loomulikku tootmist. Hormonaalsed muutused menstruatsiooni ajal, menopausijärgsel perioodil ning raseduse ja rinnaga toitmise ajal võivad põhjustada vähenenud pisaraeritust.

3. Autoimmuunhaigused, k.a Sjögreni sündroom

Paljud autoimmuunhaigused avaldavad mõju pisarate tootmiseks vajalikele näärmetele,  näiteks kilpnäärme üle- või alatalitlus, hulgiskleroos ja Sjögreni sündroom. Sjögreni sündroomi puhul tekib pisaranäärmete krooniline põletik, mis vähendab silma katva pisarakile tekkimiseks vajaliku vedeliku väljastamist. Mõne reumaatilise haiguse puhul aga kaasneb Sjögreni sündroom ja sellega ka silmade kuivus.

4. Ravimite kõrvalmõju  

Põhilised ravimigrupid on antidepressandid, rahustid, käsimüügis olevad antihistamiinikumid ja nina lahtistavad ravimid, valuvaigistid, suukaudsed rasestumisvastased vahendid, beetablokaatorid, diureetikumid ja erinevad säilitusained silmatilkades.

5. Kontaktläätsede kandmine

Sarvkesta katvale pisarakilele asetatud kontaktläätsed imavad suure osa pisaratest endasse.  See võib koos vananemise, kuiva keskkonna või muude teguritega aidata kaasa kuiva silma sündroomi tekkimisele. Muudeks soodustavateks teguriteks on läätsekandjatel tolm või aerosoolid (sh kemikaalide aurud)  töö- või elukeskkonnas,  liigne valgustatus (nii sise- kui ka välistingimustes), pausideta töötamine ja pikad tööpäevad halva sisekliimaga ruumides, tuuletõmbus ja muud ebasoodsad ilmastikuolud.  Kuivustunnet võib süvendada läätsede ebaõige hooldus, nende kasutusaja ületamine, määrdunud või defektsed läätsed.

6. Silmaoperatsioonid ja silmahaigused

Silmalõikuste korral, kui need on seotud silma sarvkestaga (näiteks kaeoperatsioon, nägemist korrigeeriv lõikus), kipuvad silmad pärast lõikust samuti kuivad olema. Kui patsiendil esineb laugude põletik või muud silma väliskestade põletikud, soodustavad needki kuiva silma sündroomi teket.

7. Muud haigused ja tervisehäired

Eespool sai loetletud autoimmuunhaiguseid, kuid ka naha-, onkoloogiliste,  reumaatiliste, hematoloogiliste ja psühholoogiliste haiguste, suhkruhaiguse, A-vitamiini puuduse puhul võib kaasneda kuivustunne silmades. Ära ei tohiks unustada mehaanilisi-, kiirgus-, kemikaali- ja ka põletustraumasid silmade või näo piirkonnas.

Äge kõhulahtisus (nt viiruse tagajärjel) võib viia organismi veekaotuseni ja siis võib ajutiselt tekkida silmade kuivustunne.

8. Keskkonnategurid: füüsikalised, keemilised, füsioloogilised,  psühholoogilised ja bioloogilised ohutegurid  

8.1. Füüsikalised ohutegurid:

– Madal niiskustase õhus (suhteline niiskus alla 30%, normile vastav niiskus oleks 40–60%), normist kõrgem temperatuur (üle 22–23 °C), kiire õhu liikumine (norm istuval ja seisval tööl 0,1–0,2 m/s). Antud tingimuste puhul võivad pisarad aurustuda kiiremini kui keha suudab neid asendada. Uuringute tulemusena on selgunud, et ka madal õhurõhk mõjub silmade limaskestale halvasti – kokkupuude sellega on sageli lenduritel ja inimestel, kes viibivad kõrgmäestikutingimustes.

– Ebapiisav või ka liigne valgustatus, tugevad peegeldused ja valguskontrastid ruumides, intensiivne päikesevalgus (UV-kiirgus) väliskeskkonnas, ebasoodsad ilmastikuolud – kuiv ja tuuline ilm, madal õhurõhk, staatiline elekter.  

– Kuiv õhk. Kontorites – eriti talvehooajal, kui on kütteperiood – tekib kuiv õhk. Samas kasutatakse suvehooajal ruumide jahutamiseks konditsioneere ning kliimaseadmeid, mis omakorda soodustavad õhu kuivamist.  Kliimaseadmeid ja konditsioneere kasutatakse ka lennukites ja ruumides, kus on palju rahvast koos – seega võivad ka sageli reisivatel inimestel tekkida silmade kuivustunne ja kuiva silma sündroomile viitavad sümptomid. Tootmisruumides olevad masinad soojenevad töötamise käigus ja sellega kaasneb töökeskkonna õhu soojenemine. Kergetööstusettevõtetes (rõivatööstus, jalatsite valmistamine, trükitööstus jne) ja toiduainetetööstuses (köökides, pagaritöökodades jne)  on tavaline, et tööruumid on normist kõrgema temperatuuriga ja sageli ka kuivema õhuga. Kuiva õhu olemasolu reedab staatilise elektri tekkimine elektriseadmete  (ka arvuti) ümber, samuti sünteetilise materjaliga polsterdatud töötoolide juures või ka inimese enda seljas olevate sünteetiliste riiete juures. 

– Pidevalt välistingimustes viibijad (tööajal või siis ka vabal ajal) puutuvad sageli kokku  ebasoodsate ilmastikuoludega, nagu kuiv ja tuuline õhk, liigne päikesevalgus (UV-kiirgus), pinnase- ja õietolm. Olles sellistes tingimustes üle mitme tunni ja ka isikukaitsevahendeid mitte kasutades, tekib oht silmade kuivamisele.

8.2. Keemilised tegurid: – suitsune-tolmune õhk (nii sise- kui ka välistingimustes), kemikaaalide aerosoolid õhus, sõidukite heitgaasid.

Suitetajatel ja inimestel, kes töötavad või viibivad suitsustes tingimustes või tolmuses keskkonnas,  on suurem oht saada kuiva silma sündroomi ja kannatada sellest tingitud sümptomite all.  Kontorites, kus on vaipkate maas ja vaipa ei puhastata iga päev, kannatavad töötajad sagedamini silmade ärrituse ja ka kuiva silma sündroomi sümptomite all. Samuti toodab kontoritehnika oma töö käigus osooni – lagundab õhus olevat hapnikku ja moodustub O3. Suur osoonikogus õhus on silmade limaskesti kuivatava iseloomuga. 

Tuletõrjujad, keevitajad, kummi- ja plastmassitööstuse tootmistöötajad, ehitajad, puidu- ja metallitööstuse, kergetööstuse töötajad on ametid ja töökohad, kus juba tööprotsess võib tingida tolmuse või suitsuse töökeskkonna. Paljudes tööstusharudes on tööprotsesse, mille käigus tekib tolm ja mida pole suudetud maksimaalselt eemaldada õhust sundventilatsiooniga. Sõidukite heitgaasidega kokkupuude on suurem liiklusmagistraalide ja suure liiklusega tänavate ääres olevates hoonetes elavatel või töötavatel inimestel, tee-ehitajatel ning autoremondisektoris töötavatel inimestel (ka sõidukiülevaatuse tegijatel).

Kemikaaliaurudega kokkupuute oht on paljudes tööstustes, kus tootmise käigus pihkuvad ka õhku kemikaaliaurud. Kemikaalide aure on palju ilu- ja juuksurisalongides. Ei tohiks ära unustada, et kemikaaliaurud (ka ravimiaurud, desinfitseerivate vahendite aurud jne) on paljudes laborites nii meditsiiniasutustes kui ka muudes ettevõtetes ja teadusasutustes. Tooksin eraldi välja meditsiinisektori, kus töötavatel inimestel on suur kokkupuude just desinfitseerivate vahenditega. Suurem kontsentratsioon desinfitseerivatest vahenditest pärit õhusaastet on haiglates – operatsioonisaalides, nakkusosakondades, erakorralise meditsiini osakondades, kirurgiaosakondades, lahanguruumides; haiglate või ka polikliinikute protseduuride tubades, nahakabinettides. Meditsiinitöötajatel, kes artiklit loevad, soovitan mõelda oma töökeskkonna peale – kas teie töökeskkonna õhus võib olla desovahenditest tingitud aerosoole või siis ka ravimite aerosoole.

Selgitatud on välja, et orgaanilised ühendid ja neid sisaldavad kemikaalid soodustavad silmade limaskesta kuivamist. Sageli kasutatakse selliseid kemikaale trükitööstuses, ehituses, värvide valmistamisel ja ka toodete värvimisega tegelevates ettevõtetes, pesumajades ning ka teadusasutustes – nt laborites preparaatide valmistamisel. Siinkohal tuleks artiklit lugevatel meditsiinisektori töötajatel mõelda iseendale:  milline võiks olla teie kokkupuude orgaaniliste ühenditega (piiritusega, formaldehüüdidega jm ühenditega)  tööpäeva jooksul ja kas olete mõelnud ka enda kaitsmisele – antud juhul siis silmade kaitsmisele tööl. 

8.3. Füsioloogilised ohutegurid on kuiva silma sündroomi tekkimisel väga suure  tähtsusega:

Näiteks on üheks selliseks ohuteguriks pidev sundasendis viibimine – istuv või ka seisev asend lähitöö tegemisel koos vähese liikumisega. Meditsiinisektoris on praktiliselt enamik ameteid sellised, kus on vaja lisaks muule tööle ka vaadata arvutiekraani: nt kirurg vaatab  opereerimise ajal operatsioonivälja; laboris töötamisel on  arvutitööle lisaks ka töö mikroskoobiga või töö kemikaalidega. Seega on nii meditsiinisektoris kui ka väljaspool seda palju tööprotsesse, kus inimene peab tegutsema  suure silmade koormusega. Niisugused on näiteks õmblustöö, koostelukksepa töö, kassapidaja ja müüja töö, autojuhitöö jm. Oleme harjunud mõtlema, et sundasendid mõjuvad ainult n-ö suurtele lihastele, liigestele ja luudele. Kuid suure silmakoormusega töö puhul on sundasendid hoopis silmalihastel – okulomotoorsetel, silmalaulihastel ning näo miimilistel lihastel. Silmade suure koormusega tööde puhul  ilmneb kuiva silma sündroom enamasti neil inimestel, kes ei mõista (või teinekord ka ei saa) teha puhkepause oma töös. Samuti ei tehta  täiendavaid nn silmade puhkepause ning silmade pilgutamist. Niisugune tegevus peab olema teadlik.  Pideval kontsentreeritud lähivaatega töötamisel väheneb silmade pilgutussagedus kuni 5 korda. Kui tavaliselt pilgutab inimene silmi 30–40 korda minutis, siis võib see väheneda kuni 9–10 korrale minutis või isegi veel vähemaks. Silmaava lahtiolek soodustab silma pisarakile kuivamist ja sellega ka kuiva silma sündroomi teket. Tooksin veel ühe nüansi juurde – halva silmanägemise korral või kehva valgustatusega ruumis või keskkonnas  – nt radioloog pimikus, autojuht pimedas – suureneb silmalihaste koormus ja pinge veelgi ning sellega koos ka  silmaavade lahtioleku aeg.  

8.4. Psühholoogilised ohutegurid:

Vähene puhkepauside tegemine, suure kontsentreeritusega  ja kõrgendatud tähelepanuga lähiobjektide vaatamine (autojuhid, lukk- kulla-, kellassepp, graveerija, kirurg, hambaarst), suure  vastutusega töö tegemine ja ületundidega töötamine, vahetustega töötamine. Siia alla kuulub ka vaimne pinge, mis tekib, kui vaatame halvasti nähtavaid objekte, nt liiga väikesed või ebapiisava kontrastsusega tähemärgid või liiga kontrastsed värvid kuvaril, halb kuvari kvaliteet või halb valgustatus töökohal, kus on vaja teha peentööd  jne. Kontoritöötajad, kes on pikalt arvuti taga ja ei tee pause ning kuvari vaatamine pärast tööpäeva.

8.5. Bioloogilised ohutegurid:  õhus olevad viirused, bakterid, nahaosised, allergeenid (õietolm, jahutolm, karvad ja nende osad),  hallitusseened.

Kokkupuude bioloogiliste ohuteguritega võib toimuda töö- või elukeskkonnas. Allergeenid ja haigustekitajad võivad põhjustada silma ärritust, sidekesta põletikke, laupõletikke. Steriilsed põletikud võivad tüsistuda – tekib mädapõletik ja see omakorda võib tüsistuda juba silmade ebapiisava niisutamisega või pisarakoostise muutusega.

Kuidas ära hoida tervist kahjustavaid tegureid või kuidas käituda, kui on tekkinud kaebused?

Töötervishoiuarstina ei hakka ma üles lugema ravimeid ja kunstpisarate toimeid ning soovitama, millal alustada kunstpisarate kasutamist –  jätan selle silmahaigustega tegelevatele spetsialistidele.

Soovitused, kuidas ennetada või ka vähendada neid keskkonnategureid (ohutegureid, mida eelnevalt käsitlesin) ning sellega leevendada või üldse vältida kuiva silma sündroomi tekkimist.

• Suurendada ruumides õhuniiskust. Sellega võib kaduda ära ka probleem, et ruumid on tolmused. Õhuniiskust aitavad suurendada õhuniisutid – nt lokaalsed, mida saab panna töölauale, aknalauale, või siis muretseda kliimaseade ruumi. Kliimaseadme puhul tuleb kindlasti jälgida, et see tagaks ruumis vähemalt 40% õhuniiskuse. Õhuniiskust siseruumides aitab suurendada ka toataimede panemine ruumidesse, samuti purskkaevud, mis on teinekord ka kenaks disainielemendiks. Ruumides, kus on kuiv ja ka liiga soe ja kus inimene palju higistab, tuleb töötajatele ja teistele ruumis viibijatele kindlasti võimaldada mineraaliderikas joogivesi, et organismi vedelikubilanssi tasakaalus hoida.
   
• Inimestel, kes peavad palju lendama või viibima õhusõidukites, ei ole soovitatav  lennu ajal pikalt lugeda või sülearvutiga töötada. Silmi tuleks lennu ajal hoida kinni. Samuti ei ole kohe pärast lendu soovitatav pikk arvutiga töötamine või kuvari taga viibimine.
   
• Välistingimustes viibijad või töötajad peaksid vajadusel kasutama kaitseprille, näovisiire, päikseprille. Päikeseprille, mis kaitsevad UV-kiirguse eest, loetakse ka isikukaitsevahendiks, mida vajadusel peab tööandja oma töötajale muretsema.  Tuleb võtta arvesse töökorralduslikke meetmeid – tagada piisavalt puhkepause normvalgustatusega ja hea sisekliimaga puhkeruumis. Ei tohi unustada, et välistingimustes on teinekord veekadu suurem, eriti kui on tuuline, kuiv ja soe ilm ja inimene teeb ka füüsilist tööd. Kindlasti tuleb siis tagada töötajatele  piisav vedelikutarbimise võimalus. 
   
• Vaipkattega ruumides ning üldse kontorites ja tootmisruumides tuleb tagada hea koristus, soovitatavalt märgkoristus.
   
• Tuleks vältida ereda valguse sattumist silma, vältida peegeldusi nii töö- kui ka elukeskkonnas. Siinjuures on oluline kujundada ergonoomikapõhimõtete järgi töökohad või ka kodus ruumid, kus pidevalt viibitakse. Näiteks ei või arvutitöökohta kujundada nii, et kuvari taga on aken või intensiivne valgusallikas. Akna lähedal olevate töökohtade puhul tuleb pidada meeles reeglit: kuvar ja aken asetsevad üksteise suhtes risti.
   
• Ruumides ja ka töökohtadel, kus tehakse lähitööd või täpset tööd, ei tohi olla liiga vähe või liiga palju valgust. Teatud ametikohtadel on vajalik väga tugev valgustatus  tööpiirkonnas (nt  hambaarstid, hambatehnikud,  kirurgid, kullassepad, laborandid jne), siis tuleks jägida, et intensiivne valgusvihk oleks suunatud tööpiirkonnale. Kui on võimalik, siis kasutada tööl kaitseekraane, kaitseprille.  Samuti on sellistel juhtudel loomulik, et töötaja teeb pause sagedamini kui tavavalgustatusega keskkonnas töötamisel. Üldvalgustatus kontoriruumis peab olema 300–500 lx. Ilma paberkandjal dokumentideta töötamisel on nõue 300 lx ja kui juba on vaja ka paberitega töötada, siis on arvutitöökohas 500 lx soovituslik valgustihedus.
   
• Kemikaalide sattumisel töökeskkonda tuleb leida võimalus välistada see,  parandades lokaalset või sundventilatsiooni või siis muutes tööprotsesse.  Kui see pole võimalik, siis tuleb õppida kasutama ja kasutada kaitseprille või näovisiire (nt prillidega inimesed). Kaitseprillide valimisel tuleks võtta ühendust tööohutusvahendeid müüvate ettevõtetega ja küsida konsultatsiooni, millised on õiged kaitseprillid. Ruumides, kus on desovahendite aurud, tuleb viibida nii palju, kui on vaja, mitte olla seal kogu aeg. Töökohtadel, kus  on vaja töötada kemikaalidega, panna kemikaalide nõud alati kinni, kemikaalidega määrdunud lapid-paberid kindlasti visata suletavasse prügikonteinerisse. Töökohtadel, kus kemikaalid kasutatakse (ka desinfitseerimisvahend on kemikaal), peavad olema silmapesuks mõeldud pudelid või siis tuleb paigaldada silmapesudušid. Samuti peaks töötaja saama kemikaalidega töötada tõmbekapi all.
   
• Töös tuleb teha pause, eriti pideva lähitöö korral. Arvutitöötaja peaks iga 45–50 minuti järel tegema pausi 5–7 minutit. Pauside ajal tuleks tõusta püsti, liikuda ringi, võimalusel viibida õues või päevavalguse käes. Viimane soovitus on töötajatele, kes terve tööpäeva viibivad kunstvalgusega ruumides ja puudub päevavalgus.  Pausidel või ka pärast suurt silmade pingutamist on soovitatav teha silmade võimlemisharjutusi: liigutada silmi üles-alla, külgedele, ninale-tagasi, teha silmadega ringe. Minu soovitus on selliseid silmade võimlemisharjutusi teha kinnisilmi – siis me silmalihaste lõõgastamise jooksul ka niisutame silmi. Arvutiga töötmise ajal tuleks pilgutada silmi või siis näiteks mõttetöö tegemisel panna silmad vahepeal kinni. Soovitatav on panna  arvutile peale taimer, et kui 45 minutit saab täis, siis läheb ekraan korra pimedaks või siis tuleb heli arvutist, mis tuletab meelde, et on aeg pausiks.
   
• Ka üldine kehaline võimlemine pauside ajal parandab luude, lihaste ja liigeste ainevahetust ning ka  silmade ja näo piirkonnas paraneb verevarustus ning ainevahetus.
   
• Ei tee paha ka vahetevahel silmi niisutada nt kraaniveega puhkepauside ajal. Nägu ja silmi tuleb kuivatada puhta paberrätikuga. Kontaktläätsede kandjatel on soovitatav isegi sagedamini pause teha kui tavaliselt kontoritöötajatel. Samuti ei tohiks kontaktläätsesid kanda töökohtadel  (ka ruumides),  kus on õhus palju tolmu, kemikaaliaurusid või suitsu. Kontaktläätsede kandjad võiksid vahetevahel olla tööl või vaadata telerit-kuvarit prillidega. Kindlasti tuleb uneajaks kontaktläätsed ära võtta ning järgida hügieenireegleid kontaktläätsede puhastamisel ning kasutamisel.

Eeltoodud meetmeid on teinekord raske järgida – sageli pole viitsimist, aega ega ka tahet. Sellest annavad tunnistust vastuvõtul viibivate patsientide vastused minu soovitustele:  ma tean küll, et pean tegema pause – teoorias on see ju lihtne,  kuid ma ei saa teha või pole aega – töö surub peale või läheb see meelest. Seepärast tasukski kõigepealt paar kuud harjutada pauside tegemist, võtta abiks näiteks helisignaal või muu märguanne.

Kuiva silma sündroomi uuring

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4625453/pdf/12886_2015_Article_147.pdf

Kuiva silma sündroomi ja selle seose kohta tööst tingitud faktoritega ning ka isiku endaga ja tema elukeskkonnaga toon näitena väljavõtte ühe uuringu tulemustest, mis ilmusid 2015. aastal ajakirjas BMC Ophtalmology (2015, 15; 147) ja mis tehti Korea riikliku tervise ja toitumise  kontrollküsitluse käigus aastatel 2010–2012.

Uuriti kokku 6023 inimest, uurimisalused olid tavapopulatsiooni esindajad vanuses 25–65 eluaastat,  haaratud olid nii linna- kui ka maainimesed. Uuringu käigus selgitati välja, kui paljudel esineb kuiva silma sündroomi ja kas on olemas erinevusi linna- ja maainimeste vahel, samuti uuriti, kuidas töökeskkonnafaktorid mõjutavad kuiva silma sündroomi esinemist.

6023 inimesest oli diagnoositud 963-l kuiva silma sündroom, mis moodustas ligikaudu 16%  25–65 aastastest inimestest.

Edasine info käsitleb ainult kuiva silma sündroomiga isikuid ja protsentuaalset jaotuvust.

Uuringu tulemusena oli diagnoositud kuiva silma sündroomiga inimeste hulgas 34,79%  mehi ja 65,21% naisi.

Vanuseline jaotuvus kuiva silma sündroomiga inimeste hulgas:

25–34 a –  20,77%
35–44 a  – 24,17%
45–54 a – 30,71%
55–65 a – 24,35%

Linnas elavaid inimesi oli 80,22% ja maainimesi 19,78%

Haridustase

Põhikooliharidusega                               28,66%
Gümnaasiumiharidusega                         37,39%
Kõrgharidusega                                      33,95%

Kehakaal

Normis                                                  47,24%
Ülekaal                                                  23,73%
Rasvunud                                               29,03%

Suitsetamine

Ei ole suitsetanud                                            60,66%
Varasemalt on suitsetanud, enam ei suitseta       18,38%
Regulaarsed suitsetajad                                    20,96%

Alkoholi tarvitamine:

Ei tarvita üldse                                           19.25%
Mõõdukalt                                                  69,01%
Palju                                                          11,74%

Füüsiline aktiivsus

Puudub                                         65,92%
Väike                                            29,94%
Suur                                             4,14%

Töökategooriad:

Juhtivtöötajad, keskastme juhid                           20,33%
Tavakontoritöötajad, ametnikud                           17,39%
Müügiesindajad, klienditeenindajad, juhiabid        24,80%
Keskkonna edendajad                                          6,36%
Kvalifitseeritud tootmistöötajad                           14,53%
Kvalifitseerimata tootmistöötajad                         16,59%

Töötamise aeg

Päeval                                                    82,08%
Õhtul või öösel                                       12,20%
Vahetustega tööaeg                                  5,71%

Töötunnid nädalas

Alla 43 tunni                                            51,32%
43 tundi ja rohkem                                    48,68%

Töötaja staatus

Palgaline töötaja                                              70,58%
Iseenda tööandja                                              21,65%
Perekonnafirmas töötaja, kes ei saa tasu             7,76%

Päikesega kokkupuude tundi/päevas

Vähem kui 2 tundi                                           67,48%
2–5  tundi                                                       20,49%
Üle 5 tunni                                                      12,04%

Passiivne suitsetamine siseruumides töökohal, tundi/päevas

Ei suitseta                                                                 53,26%
Kuni 1 tund                                                               35,63%
1 tund ja rohkem                                                       11,11%
 

Kokkuvõtteks

Töötervishoiuarsti juurde satub kuiva silma sündroomiga või ka lihtsalt silmade kuivustunnet kaebavaid patsiente sageli. Töötervishoiuarsti kohuseks on juhtida sellele tähelepanu ja anda nõu, kuidas ennetada või ka vältida tulevikus kuiva silma sündroomi teket, eriti siis, kui selle tekkes on oluline roll keskkonnateguritel. Tõsiste terviseprobleemide puhul on kindlasti  näidustatud medikamentoosne ravi ning kunstpisarad, mille kohta me soovitame juba täpsemalt uurida erialaspetsialistidelt.
 

Kasutatud kirjandus:

– Jaan Reimand, Kuiv silm. Terviseleht, http://www.terviseleht.ee/200110/10_silm.php
– Kuiva silma sündroomi olemus, http://www.systane.co.ee/Dry-Eye-Causes.aspx
– Miks tekib kuiva silma sündroom ja mis see on?  http://elutark.delfi.ee/tervis/miks-tekib-kuiva-silma-sundroom-ja-mis-see-on?id=73782145
– Kuiva silma sündroom, https://www.silmalaser.ee/silmakliinik/silmahaigused/kuiva-silma-sundroom/
– Kuiva silma sündroom, http://www.silmatervis.ee/?page_id=249
– Prevalence of dry eye syndrome among US women, . Am J Ophthalmol. 2003 Aug;136(2):318-26; http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12888056
– Prevalence of dry eye disease among US men: estimates from the Physicians’ Health Studies. Arch Ophthalmol. 2009 Jun;127(6):763-8. doi: 10.1001/archophthalmol.2009.103.  http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19506195
– External eye symptoms in indoor environments, Peder Wolkoff, National Research Centre for the Working – Environment, Copenhagen, Denmark, 19 -Jul -2016
– A review on recent advances in dry eye: Pathogenesis and management, Ankita S. Bhavsar, Samir G. Bhavsar, and – Sunita M. Jain; Oman J Ophthalmol. 2011 May-Aug; 4(2): 50–56
– Relationship between symptoms of dry eye syndrome and occupational characteristics: the Korean National Health and Nutrition Examination Survey 2010–2012, June-Hee Lee1,2, Wanhyung Lee1,2, Jin-Ha Yoon2 , Hongdeok –  Seok1,2, Jaehoon Roh1,2,3 and Jong-Uk Won1,2,3*;  Lee et al. BMC Ophthalmology (2015) 15:147 DOI 10.1186/s12886-015-0147-3, http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4625453/pdf/12886_2015_Article_147.pdf

Alljärgnevalt olulisemad muudatused, millega tuleb seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutumisega arvestada

• Töötaja tuleb tervisekontrolli saata lähtuvalt töös esinevatest ohtudest. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus toob selgemalt välja töökeskkonna ohud, mille korral peab tööandja töötajale tervisekontrolli korraldama (nt müra, ohtlikud kemikaalid, kuvariga töö).
• Esimene tervisekontroll tuleb teha 4 kuu jooksul alates tööle asumisest.
• Teatud töökeskkonna ohtude (bioloogilised ohud, kantserogeenid, plii ja selle ühendid, asbestitolm) esinemisel tuleb töötaja saata tervisekontrolli enne ohuteguriga kokkupuudet. Oluline on veenduda, et ka vähene kokkupuude nimetatud ohuteguriga töökeskkonnas on töötaja terviseseisundit arvestades ohutu.
• Lihtsustub töötajate juhendamine. Muudatuste tulemusena on tööandjal rohkem paindlikkust otsustada juhendamise ja väljaõppe viisi ning läbiviija üle, võttes arvesse töötaja töö eripära, keerukust ja ohtlikkust.
• Tööandjale lihtsustub kergete tööõnnetuste uurimise kord, millega ei kaasnenud töötaja ajutist töövõimetust (nt torked, pindmised sisselõiked). Selliste õnnetuste korral on tööandjal õigus tööõnnetuse uurimine läbi viia lihtsamalt ning puudub vajadus koostada tööinspektsioonile vormikohane raport uurimistulemuste kohta. Tööandja peab koostama vormikohase raporti ja edastama selle tööinspektsioonile ajutise töövõimetuse, raske kehavigastuse või surmaga lõppenud tööõnnetuse korral.
• Tööandja ei pea enam teavitama tööinspektsiooni oma tegevuse alustamisest, tegevusala muutmisest, töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning töökeskkonnanõukogu iga-aastasest tegevusest.
• Lisaks antakse töötajale ja tööandjale võimalus leppida kokku leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Leppetrahvi kokkuleppes tuleb sätestada konkreetsed töötaja ja tööandja tegevused, mida käsitletakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisena ja mis võivad kaasa tuua ohu töötaja tervisele. Näiteks võivad sellisteks tegevusteks olla tööandja poolt isikukaitsevahendite mitteandmine ja töötaja poolt isikukaitsevahendite mittekasutamine, masinate, seadmete ja muude töövahendite ohutusnõuete eiramine. Selleks et kaitsta töötajat ebamõistlike kokkulepete eest, ei tohi töötaja poolse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest kokku lepitav trahv ületada töötaja ühe kuu keskmist töötasu. Tööandja poolse nõuete rikkumise eest kokku lepitavale leppetrahvile ülempiiri ei ole.
• Suurenevad trahvimäärad töötervishoiu ja tööohutuse rikkumise eest. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise korral on Tööinspektsioonil õigus määrata kuni 32 000 euro suurune trahv.
• Töötervishoiu ja –ohutuse ja esmaabiandjate koolitajatel tuleb hakata täitma täienduskoolituse läbiviimise nõudeid.

Loe lisaks: https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018074?leiaKehtiv

Allikas: www.tooelu.ee

Olen töötervishoiuarstist väikeettevõtja, kes on hakanud kahtlema, kas riigil üldse on vaja töötervishoidu, kas riigil on vaja maksumaksjaid – nii töötajaid kui ettevõtteid.

Kevadine “koroonakriis” tuli mulle kasuks, sest sain tööandjana lõpuks aru, et meie valitsus aitab rohkem neid, kes suudavad ise end aidata või kes on õigel ajal õiges kohas. Kahjuks ülejäänud aga õppigu ise ujuma või uppugu ära.

Mina õnneks õppisin ujuma. Aga nüüd, sügisel, kui hakati rääkima töötajate esimeste päevade haigushüvitise kohustuse panemisest tööandja õlgadele, ükskõik mis protsendist me siin ei räägi, ja kas kahasse haigekassaga või mitte, sai selgeks, et riik soovib mind ikkagi ära uputada.

Aga minusuguseid väikeettevõtjaid (arste, kohvikupidajaid, iluteenindajaid jne) on väga palju. Seega, kas riik soovib väikeettevõtluse kaotada, ehk kaotada suure osa endale sissetulekut teenivast ühiskonna struktuurist? Aga kes siis maksab makse töötasudeks neile, kes on “õigel ajal õiges kohas”,  riigiametnikele, valitusliikmetele jne?

Olen olnud väga usin ja korralik maksumaksja, kõvasti vaeva näinud, et ettevõttel läheks hästi, et oleks tööd minu töötajatel ja et neil oleksid ka sotsiaalsed garantiid.

Töötervishoiuteenuseid pakkuva ettevõttena on mu tegevus vajalik selleks, et riigil oleksid töövõimelised töötajad ning ka tööandjad-ettevõtete juhid ja omanikud.  Seega, toob mu ettevõte riigile kaudses mõttes kasu läbi töövõimeliste ja tervete töötajate ning läbi tublide ettevõtete saab riik vajalikud maksud.

Aga nüüd haigushüvitise juurde. Töötervishoiuarstina näen ma kabinetis palju terviseprobleeme, mis on seotud sellega, et töötajad ei lähe õigel ajal arsti juurde. Nõus, alati ei peagi töötaja minema kohe arstile, sobib ka kaugtööna kodus töötamine mõne päeva jooksul. Väiksema infektsiooni puhul on töötaja 4-7 päeva jooksul jälle rivis ehk töövõimeline.

Miks aga praegu ei jääda koju? Seepärast, et töötajal ei ole võimalik endale rahaliselt lubada haiguslehel olemist, ja seepärast käiakse pooltõbistena tööl. Seda esineb pigem madalama palgaliste töötajate puhul, aga sageli ka ametite puhul, kus töötajal on suur vastutus oma tööülesannete tõttu. Kahjuks sellised poolhaigelt tööl käivad töötajad on  koormaks riigi meditsiinisüsteemile igas mõttes.

Juba pool aastat hiljem peale seda, kui muudeti 2009. a haiguspäevade hüvitamise korda, tegid perearstid statistilise järelduse, mida kajastati ka meedias, et nende nimistus olevate inimeste haigestumine on tõusnud ja ravikulud suurenenud.  Meditsiiniinimesena ütlen, et seda oligi ju arvata. Algne nn säästumõte tuli bumerangina riigi rahakotile hoopis tagasi.

Ja nüüd tekitame uuesti samalaadse olukorra,  kus nii-öelda esialgne säästukava teeb võib-olla isegi rutem kui poole aastaga riigirahakoti tunduvalt õhemaks.

Põhjendan seda kui arst, kes hindab oma kabinetis mitte ainult töötajate tervist, vaid ka ettevõtete, asutuste juhtide tervist.  Samuti kuulen muresid, mis juhtub ettevõttes siis, kui üks või teine töötaja ei saa töötada seoses tervisehädadega, või kui on vaja teha piiranguid, et töötaja töövõime säiliks.

Kui me paneme tööandja teisest päevast maksma haigushüvitist kuni praegu välja käidud viienda päevani, vaatamata, kui suur on tema ja kui suur riigi osalusprotsent, siis see vaene tööandja on peagi  käpuli. Töö on vaja ära teha ajal, kui töötaja on haige, kas tööandja enda poolt (topeltkoormus)  või tuleb leida asendustöötaja (lisatasu maksta) või tuleb isegi peatada töö ettevõttes (otsene kahjum tööseiskumise pärast). See kõik on suur kahju ettevõtjale, ja ööd-päevad mõtleb juht, mis saab edasi  ettevõtte tegevusest. Lisaks nõuab riik haige töötaja haiguspäevade hüvitamist ka veel.

Tavaliselt kergemad haigused ongi kuni nädal aega (hingamisteede nakkused, mõned uroinfektsioonid, seljavalud), ja peale seda töötaja suudab naasta tööle. Seega tööandja saab kahju töötaja tegemata töö tõttu ja maksab veel ka peale selle eest, et ise rügas ja rabas ja oli pooled ööd üleval!

Mis siis juhtub aga tööandjatega – ettevõtete juhtidega, kui nende maksukoormus tõuseb? Mina tean, mis juhtub, kuna näen seda iga päev oma kabinetis. Näen ettevõtete juhte, kelledel on tugevast stressist tingitud depressiooni eri raskusastmed või ärevushäired,  tasapisi tekkimas südame-vereringe haigused või juba tekkinud ja on oht süvenemisele või tüsistustele (südame infarkt, insult).

Tööandjad on sageli enese tervise osas valvsuse kaotanud,  mis võib tingida selle, et õigel ajal ei avastata mõnda rasket haigust või isegi pahaloomulist kasvajat. Olen kuulnud juhtivtöötajatelt, õnneks harva, suitsiidsusele kalduvaid mõtteid.  Vahel tõusevad mul vastuvõtu ajal ihukarvad püsti, kui näen, mis on ülepinge ja kurnatus juhtivtöötaja tervisega teinud.

Eeltoodu aga tingib meditsiinisüsteemi suurema koormatuse. Vajalik on suurendada kulusid haigestunud inimeste ja nende tüsistuste raviks. See omakorda tingib aga vajaduse suurema meditsiinipersonali järele või meditsiinipersonalil tekib ülekoormus, pikemad järjekorrad jne.  Kui inimesed on rohkem haiged,  sh tõuseb haigestumus juhtivtöötajate hulgas või lausa suremus, siis mis saab ettevõtetega. Kui need jäävad ilma juhita, tuleb hakata sobivate juhtide puudumisel tegema otsuseid ettevõtete likvideerimiseks, mis omakorda tähendab ka töötuid (riigikulude tõus ) ja riigi sissetuleku vähenemist maksude näol.

Ma ei mõista, kuidas ei suudeta aru saada, et riigi üheks sissetulekuallikaks riigikassasse on terve rahvas ja tublid ning edukad ettevõtted.  Kujundlikult – kui rahvas on nagu inimorganism ja ettevõtlus riigis on nagu selle inimese süda, ja kui me halvame ära südame töö, siis variseb kokku ka ühel hetkel inimorganism. Seega, ettevõtlust kui majanduse põhitala ja meie riigi südant tuleb säästa ja püüda hoida töös, mitte pidevalt leida uusi võimalusi, kuidas halvendada ettevõtluse tegevust.

Seega nii arstina kui väikeettevõtte juhina arvan, et töötajate, tööandjate kui ka ühiskonna tervis saab hoitud, kui leitakse võimalus haigele inimesele hüvitada riigi poolt saamata jäänud töötasu alates teisest päevast, mis võimaldab haiguslehe ajal ära elada, mitte ei maksa töötaja haigeks olemise aega kinni tööandja. Tööandja on oma maksud juba maksnud ära maksu-ja tolliametile vastavalt maksuseaduse alusel.

Leian, et töötervishoiuarstina peaksin reageerima tekkinud nn ülereageeritud olukorras.

Ajakirjandusest, tuttavatelt ja patsientidelt on jõudnud minuni info, et inimesed on täielikus paanikas seoses tekkinud viirusnakkuse riskiga ja ei oska end kaitsta.  

Ilmselgelt on tegemist hetkel olukorraga, kus tuleb vältida viiruse levikut ja just selleks peavad praegu kõik inimesed tegema omapoolselt midagi.

Viiruse eest peavad end kaitsma ja olema kaitstud ühiskonna nõrgemad liikmed –  vanemad inimesed ( 60+) , lapsed, kroonilised haiged ja immuunpuudulikkusega inimesed, samuti inimesed, kes on nt ületöötanud (mis tingib halva immuunsuse – sageli juhtivtöötajad, mitmel töökohal töötajad, üliõpilastest töötajad).

Terviseametist ja ka Eesti Vabariigi valitsuse poolt on antud hinnangud olukorra kohta kui ka soovitused, mida teha, kui ollakse haige või kuidas vältida haiguse levikut.  

Ilmselgelt on siin tegemist suure enamusega ühiskonna liikmetest, kelledel puuduvad teadmised viiruse levikumehanismidest ja tema toimest inimorganismile.  Eesti profesionaalsed viroloogid ja  infektsionistid on selgitanud täpselt, kuidas viirus levib ja on välja töötatud ennetusmeetmed leviku vähendamiseks .

Töötervishoiuarstina juhiksin tähelepanu järgmistele tegevustele ettevõttes/asutuses.

• Deisinfitseerige sobivate des.vahenditega  ühiskasutatavate ruumide uste linke ja treppide käepidemeid, ühiskasutatavaid töötasapindasid  (nt koosolekute laud, toolid) vähemalt 2-3 korda päevas.
• Koosviibimiste või  koosoleku lõppedes soovitav desinfitseerida toolipindasid ja klientide /külaliste vastuvõtmisel soovitav samuti koheselt kasutatud pinnad desinfitseerida ( kui klient/kodanik  lahkub ruumist, vastuvõtult jne).
• Kui teie kollektiivis on töötaja , kes ise on saabunud (või tema pereliige on saabunud)  kõrge või keskmise riskiga piirkonnast (WHO  ja Terviseameti poolt väljakuulutatud koroonaviiruse riskipiirkonnad), siis võimalusel jäägu töötaja koju kaugtööd tegema.  Kui tööandja otsustab, et see pole võimalik või töötaja otsustab tööle tulle, siis viiruse leviku vältimiseks (kui see juhuslikult ka on aga inimesel pole sümptome) on asjakohane kasutada nn  õhukest meditsiinis kasutatavat kaitsemaski (nn kirurgi mask). Samuti sobib ka kasutada  P1 filtriga tolmurespiraator või ka P2 filtriga tolmurespiraator). Selle kandmisega hoiab ta ära piisknakkusena leviva viiruse leviku oma töökeskkonnas. Üldjuhul on ühekordsed isikukaitsevahendid kasutatavad makismaalselt 8 tundi.
• Kui  kollektiivis on inimestel  hirm ja kartus nakatuda või ka oht on tõenäoline, siis tuleb enda kaitsmiseks kasutada  P3-filtriga respiraatorit, kaitseprille (mis liibuvad näonahaga või näovesiiri) ja pesta ning vajadusel ka desinfitseerida käsi peale ühsikasutatavate pindadega kokkupuutumist.
• Kui tööspetsiifika nõuab omavahel otse verbaalset suhtlemist, siis olla üksteisest  1- 2 m  kaugusel (kõnelemisel lendavad suust mikropiisad kuni 2 m kaugusele).  Töökohtadel, kus on vajalik lähem kontakt üksteisega, võtta kasutusele juba  eeltoodud meetmed (juhul kui  on olemas oht nakatuda).
• Hoiduge praegu, aktiivsel nakkuse levikuperioodil, kolleegidega,  tuttavatega ja võõrastega kätlemast, kallistamast ja nn põsemusi andmast .  Tervituseks tehtav  nahakontakt võõrastega kui ka sõpradega võiks ära jääda  kuni aktiivse nakkusperioodi lõppemiseni.
• Kui ettevõttes/asutuses või töötaja tööprotsessi käigus on tekkinud oht nakatuda, siis võimalusel välistada  tööletulek nõrgestatud töötajatel (vanemaealised töötajad, üliõpilastest töötajad, krooniliste haigustega või immuunpuudulikkusega töötajad). Tööandja ei pea teadma töötajate haigusi, küll aga peab tööandja/töökeskkonnaspetsialist informeerima kollektiivi suuremast nakkusohust töökeskkonnas ja vastavalt siis võetakse juhtkonna poolt vastu otsus kaugtöö osas või muude nakkushaiguste eest kaitsvate meetmete osas.
• Kui on köha või aevastate, siis katke suu käega, kasutage võimalusel  ühekordset taskurätti süljepiiskade väliskeskkonda sattumise vältimiseks. Nohu korral kasutage ühekordset taskurätti ja visake see peale nuuskamist prügikasti. Köha ja nohu korral peske sagedasti käsi (võimalusel kohe peale nuuskamist või köhimist). Käte puhastamiseks võib kasutada ka niiskeid  kätepuhastuslappe, mis on müügis.

NB! Ükski tolmurespiraator, mis ei ole P3 -filtriga, ei kaitse teie hingamisteid viiruste ega  bakteriaalse nakkuse eest.  Respiraatorid on ühekordsed ja nende  respiraatorite maksimaalne kaitse on ca 8 tundi.   

NB! Kui teil puudub silmade kaitse, siis ei ole te kaitstud mitte ühegi viirus-, bakteriaalse-ega ka seennakkuse eest, mis on õhuosakestena õhus, erinevatel vedelike piiskadel või kui need on pindadele sadenenud ja sealt satuvad õhku kui me pindasid puudutame.

NB! Ruumide-pindade desinfitseerimine on vajalik, et viirus ei kinnituks teie nahale-riietele ja ka juustele, kui te kasutate erinevaid pindasid tööl või ka kodus ja puutute neid kätega.

NB! Sage käte pesemine ning  vajadusel ka desinfitseerimine on vajalik, et hävitada seal olevaid võimalikke viiruseid ( jm haigustekitajaid), mis on pindadelt sattunud teie käte nahale .

NB! Peale käte sagedast pesemist ja desinfitseerimist ei tohi unustada ära käte kreemitamist nahka hooldavate kätekreemidega, sest kätepesemine ja desinfitseerimine “kuivatab “ nahka halvendab naha kaitsevõimet muude nahka kahjustavate bakterite eest. Samuti võivad tekkida naha haavandikesed ja nn nahalõhed.

NB! Enda kaitsmiseks viiruste ja muude hingamisteede nakkushaiguste eest, peaks olema inimene heas tervislikus seisundis – une-, elu ja tööreziim optimaalselt seatud vastavalt isiku võimetele.  Selleks saame ise palju ära teha –  praegu, talvehooajal, tarvitada immuunsust tõstvaid ravimeid- ja toidulisandeid. Toituda tervislikult ja vältida ülemääraseid pingutusi, mis võivad organismi nõrgendada. Ka riietumine peaks olema vastavalt ilmastikule või siis töökeskkonna/kodu  tingimustele.

Kokkuvõtteks, hetkel  on vaja tegutseda targalt ja läbimõeldult viiruse eest kaitsmisel kui ka selle võimalikul levitamise vältimisel.  Hetkel tekkinud paanika, kus iga hinna eest püütakse endale hingamisteede mask hankida, pole põhjendatud.  On vaja endale selgeks teha,  miks ja missugust hingamisteede kaitset üldse kasutada ja kas üldse hingamisteede kaitse on optimaalne, kui unustame ära silmade kaitsmise ja nahahügieeni  ning ühiskasutatavate ruumide kontaktpinnad-tööpinnad.