Kuiva silma sündroom töötervishoiuarsti pilgu läbi

Dr. Annika Küüdorf

Silmaarsti kabinetis on tavaliselt iga neljas patsient kuiva silma sündroomi kaebustega.  Töötervishoiuarsti juures selguvad kuiva silma sümptomid sageli alles tervisekontrolli käigus – näiteks kui arst juhib tähelepanu töötaja (patsiendi) silmade limaskesta või laugude punetusele. Arsti küsimus, kas silmad ka kipitavad või on vesised, tuleb patsiendile sageli ootamatult, kuna ta on harjunud oma kuiva silmaga elama ja ei märkagi elu- ja töörütmis, et tal oleks terviseprobleem. 

Kuiv silm“ on kogum sümptome, mis tekivad sarvkesta puuduliku niisutamise tagajärjel. Põhjuseks on tavaliselt vähenenud pisaravedeliku produktsioon või pisarate kehv kvaliteet.

Kuiva silma sündroomi sümptomeid on palju, kuid sageli pole kõik nendest esindatud. Juba kaks-kolm koosesinevat sümptomit võivad viidata kuiva silma sündroomile. Nendeks on:

  • silmade kuivustunne
  • karedus või liivateratunne silmas
  • liigne pisaravool
  • kipitustunne ja/või valuaisting pilgutamisel
  • võõrkehatunne silmas
  • silmade väsimus
  • silmade punetus
  • silmanägemise hägustumine, võbelev nägemine
  • silmade ärritustunne kiire õhuliikumise puhul
  • fotofoobia ehk silmade valguskartlikkus (silmade ülitundlikkus valgusele)
  • vajadus pilgutada silmi rohkem kui tavaliselt
  • üldine ebamugavustunne silmas
  • raskused kontaktläätsede kandmisel

TEKKEPÕHJUSED

1. Vananemine

Pärast 40. eluaastat väheneb pisarate eritumine ja muutub kehvemaks nende kvaliteet. Aset leiavad vanusega seotud muutused pisaranäärmetes. Pisaranäärme vedelikus väheneb vanuse suurenedes rasvasisaldus.  Rasvainetel on pisarates aga tähtis funktsioon, need ei lase silma pisarakilel liiga kiiresti aurustuda. 

2. Hormonaalsed muutused, sh. menopaus

Muudatused hormoonide koguses vähendavad pisarate loomulikku tootmist. Hormonaalsed muutused menstruatsiooni ajal, menopausijärgsel perioodil ning raseduse ja rinnaga toitmise ajal võivad põhjustada vähenenud pisaraeritust.

3. Autoimmuunhaigused, k.a Sjögreni sündroom

Paljud autoimmuunhaigused avaldavad mõju pisarate tootmiseks vajalikele näärmetele,  näiteks kilpnäärme üle- või alatalitlus, hulgiskleroos ja Sjögreni sündroom. Sjögreni sündroomi puhul tekib pisaranäärmete krooniline põletik, mis vähendab silma katva pisarakile tekkimiseks vajaliku vedeliku väljastamist. Mõne reumaatilise haiguse puhul aga kaasneb Sjögreni sündroom ja sellega ka silmade kuivus.

4. Ravimite kõrvalmõju  

Põhilised ravimigrupid on antidepressandid, rahustid, käsimüügis olevad antihistamiinikumid ja nina lahtistavad ravimid, valuvaigistid, suukaudsed rasestumisvastased vahendid, beetablokaatorid, diureetikumid ja erinevad säilitusained silmatilkades.

5. Kontaktläätsede kandmine

Sarvkesta katvale pisarakilele asetatud kontaktläätsed imavad suure osa pisaratest endasse.  See võib koos vananemise, kuiva keskkonna või muude teguritega aidata kaasa kuiva silma sündroomi tekkimisele. Muudeks soodustavateks teguriteks on läätsekandjatel tolm või aerosoolid (sh kemikaalide aurud)  töö- või elukeskkonnas,  liigne valgustatus (nii sise- kui ka välistingimustes), pausideta töötamine ja pikad tööpäevad halva sisekliimaga ruumides, tuuletõmbus ja muud ebasoodsad ilmastikuolud.  Kuivustunnet võib süvendada läätsede ebaõige hooldus, nende kasutusaja ületamine, määrdunud või defektsed läätsed.

6. Silmaoperatsioonid ja silmahaigused

Silmalõikuste korral, kui need on seotud silma sarvkestaga (näiteks kaeoperatsioon, nägemist korrigeeriv lõikus), kipuvad silmad pärast lõikust samuti kuivad olema. Kui patsiendil esineb laugude põletik või muud silma väliskestade põletikud, soodustavad needki kuiva silma sündroomi teket.

7. Muud haigused ja tervisehäired

Eespool sai loetletud autoimmuunhaiguseid, kuid ka naha-, onkoloogiliste,  reumaatiliste, hematoloogiliste ja psühholoogiliste haiguste, suhkruhaiguse, A-vitamiini puuduse puhul võib kaasneda kuivustunne silmades. Ära ei tohiks unustada mehaanilisi-, kiirgus-, kemikaali- ja ka põletustraumasid silmade või näo piirkonnas.

Äge kõhulahtisus (nt viiruse tagajärjel) võib viia organismi veekaotuseni ja siis võib ajutiselt tekkida silmade kuivustunne.

8. Keskkonnategurid: füüsikalised, keemilised, füsioloogilised,  psühholoogilised ja bioloogilised ohutegurid  

8.1. Füüsikalised ohutegurid:

- Madal niiskustase õhus (suhteline niiskus alla 30%, normile vastav niiskus oleks 40–60%), normist kõrgem temperatuur (üle 22–23 °C), kiire õhu liikumine (norm istuval ja seisval tööl 0,1–0,2 m/s). Antud tingimuste puhul võivad pisarad aurustuda kiiremini kui keha suudab neid asendada. Uuringute tulemusena on selgunud, et ka madal õhurõhk mõjub silmade limaskestale halvasti – kokkupuude sellega on sageli lenduritel ja inimestel, kes viibivad kõrgmäestikutingimustes.

- Ebapiisav või ka liigne valgustatus, tugevad peegeldused ja valguskontrastid ruumides, intensiivne päikesevalgus (UV-kiirgus) väliskeskkonnas, ebasoodsad ilmastikuolud – kuiv ja tuuline ilm, madal õhurõhk, staatiline elekter.  

- Kuiv õhk. Kontorites – eriti talvehooajal, kui on kütteperiood – tekib kuiv õhk. Samas kasutatakse suvehooajal ruumide jahutamiseks konditsioneere ning kliimaseadmeid, mis omakorda soodustavad õhu kuivamist.  Kliimaseadmeid ja konditsioneere kasutatakse ka lennukites ja ruumides, kus on palju rahvast koos – seega võivad ka sageli reisivatel inimestel tekkida silmade kuivustunne ja kuiva silma sündroomile viitavad sümptomid. Tootmisruumides olevad masinad soojenevad töötamise käigus ja sellega kaasneb töökeskkonna õhu soojenemine. Kergetööstusettevõtetes (rõivatööstus, jalatsite valmistamine, trükitööstus jne) ja toiduainetetööstuses (köökides, pagaritöökodades jne)  on tavaline, et tööruumid on normist kõrgema temperatuuriga ja sageli ka kuivema õhuga. Kuiva õhu olemasolu reedab staatilise elektri tekkimine elektriseadmete  (ka arvuti) ümber, samuti sünteetilise materjaliga polsterdatud töötoolide juures või ka inimese enda seljas olevate sünteetiliste riiete juures. 

- Pidevalt välistingimustes viibijad (tööajal või siis ka vabal ajal) puutuvad sageli kokku  ebasoodsate ilmastikuoludega, nagu kuiv ja tuuline õhk, liigne päikesevalgus (UV-kiirgus), pinnase- ja õietolm. Olles sellistes tingimustes üle mitme tunni ja ka isikukaitsevahendeid mitte kasutades, tekib oht silmade kuivamisele.

8.2. Keemilised tegurid: – suitsune-tolmune õhk (nii sise- kui ka välistingimustes), kemikaaalide aerosoolid õhus, sõidukite heitgaasid.

Suitetajatel ja inimestel, kes töötavad või viibivad suitsustes tingimustes või tolmuses keskkonnas,  on suurem oht saada kuiva silma sündroomi ja kannatada sellest tingitud sümptomite all.  Kontorites, kus on vaipkate maas ja vaipa ei puhastata iga päev, kannatavad töötajad sagedamini silmade ärrituse ja ka kuiva silma sündroomi sümptomite all. Samuti toodab kontoritehnika oma töö käigus osooni – lagundab õhus olevat hapnikku ja moodustub O3. Suur osoonikogus õhus on silmade limaskesti kuivatava iseloomuga. 

Tuletõrjujad, keevitajad, kummi- ja plastmassitööstuse tootmistöötajad, ehitajad, puidu- ja metallitööstuse, kergetööstuse töötajad on ametid ja töökohad, kus juba tööprotsess võib tingida tolmuse või suitsuse töökeskkonna. Paljudes tööstusharudes on tööprotsesse, mille käigus tekib tolm ja mida pole suudetud maksimaalselt eemaldada õhust sundventilatsiooniga. Sõidukite heitgaasidega kokkupuude on suurem liiklusmagistraalide ja suure liiklusega tänavate ääres olevates hoonetes elavatel või töötavatel inimestel, tee-ehitajatel ning autoremondisektoris töötavatel inimestel (ka sõidukiülevaatuse tegijatel).

Kemikaaliaurudega kokkupuute oht on paljudes tööstustes, kus tootmise käigus pihkuvad ka õhku kemikaaliaurud. Kemikaalide aure on palju ilu- ja juuksurisalongides. Ei tohiks ära unustada, et kemikaaliaurud (ka ravimiaurud, desinfitseerivate vahendite aurud jne) on paljudes laborites nii meditsiiniasutustes kui ka muudes ettevõtetes ja teadusasutustes. Tooksin eraldi välja meditsiinisektori, kus töötavatel inimestel on suur kokkupuude just desinfitseerivate vahenditega. Suurem kontsentratsioon desinfitseerivatest vahenditest pärit õhusaastet on haiglates – operatsioonisaalides, nakkusosakondades, erakorralise meditsiini osakondades, kirurgiaosakondades, lahanguruumides; haiglate või ka polikliinikute protseduuride tubades, nahakabinettides. Meditsiinitöötajatel, kes artiklit loevad, soovitan mõelda oma töökeskkonna peale – kas teie töökeskkonna õhus võib olla desovahenditest tingitud aerosoole või siis ka ravimite aerosoole.

Selgitatud on välja, et orgaanilised ühendid ja neid sisaldavad kemikaalid soodustavad silmade limaskesta kuivamist. Sageli kasutatakse selliseid kemikaale trükitööstuses, ehituses, värvide valmistamisel ja ka toodete värvimisega tegelevates ettevõtetes, pesumajades ning ka teadusasutustes – nt laborites preparaatide valmistamisel. Siinkohal tuleks artiklit lugevatel meditsiinisektori töötajatel mõelda iseendale:  milline võiks olla teie kokkupuude orgaaniliste ühenditega (piiritusega, formaldehüüdidega jm ühenditega)  tööpäeva jooksul ja kas olete mõelnud ka enda kaitsmisele – antud juhul siis silmade kaitsmisele tööl. 

8.3. Füsioloogilised ohutegurid on kuiva silma sündroomi tekkimisel väga suure  tähtsusega:

Näiteks on üheks selliseks ohuteguriks pidev sundasendis viibimine – istuv või ka seisev asend lähitöö tegemisel koos vähese liikumisega. Meditsiinisektoris on praktiliselt enamik ameteid sellised, kus on vaja lisaks muule tööle ka vaadata arvutiekraani: nt kirurg vaatab  opereerimise ajal operatsioonivälja; laboris töötamisel on  arvutitööle lisaks ka töö mikroskoobiga või töö kemikaalidega. Seega on nii meditsiinisektoris kui ka väljaspool seda palju tööprotsesse, kus inimene peab tegutsema  suure silmade koormusega. Niisugused on näiteks õmblustöö, koostelukksepa töö, kassapidaja ja müüja töö, autojuhitöö jm. Oleme harjunud mõtlema, et sundasendid mõjuvad ainult n-ö suurtele lihastele, liigestele ja luudele. Kuid suure silmakoormusega töö puhul on sundasendid hoopis silmalihastel – okulomotoorsetel, silmalaulihastel ning näo miimilistel lihastel. Silmade suure koormusega tööde puhul  ilmneb kuiva silma sündroom enamasti neil inimestel, kes ei mõista (või teinekord ka ei saa) teha puhkepause oma töös. Samuti ei tehta  täiendavaid nn silmade puhkepause ning silmade pilgutamist. Niisugune tegevus peab olema teadlik.  Pideval kontsentreeritud lähivaatega töötamisel väheneb silmade pilgutussagedus kuni 5 korda. Kui tavaliselt pilgutab inimene silmi 30–40 korda minutis, siis võib see väheneda kuni 9–10 korrale minutis või isegi veel vähemaks. Silmaava lahtiolek soodustab silma pisarakile kuivamist ja sellega ka kuiva silma sündroomi teket. Tooksin veel ühe nüansi juurde – halva silmanägemise korral või kehva valgustatusega ruumis või keskkonnas  – nt radioloog pimikus, autojuht pimedas – suureneb silmalihaste koormus ja pinge veelgi ning sellega koos ka  silmaavade lahtioleku aeg.  

8.4. Psühholoogilised ohutegurid:

Vähene puhkepauside tegemine, suure kontsentreeritusega  ja kõrgendatud tähelepanuga lähiobjektide vaatamine (autojuhid, lukk- kulla-, kellassepp, graveerija, kirurg, hambaarst), suure  vastutusega töö tegemine ja ületundidega töötamine, vahetustega töötamine. Siia alla kuulub ka vaimne pinge, mis tekib, kui vaatame halvasti nähtavaid objekte, nt liiga väikesed või ebapiisava kontrastsusega tähemärgid või liiga kontrastsed värvid kuvaril, halb kuvari kvaliteet või halb valgustatus töökohal, kus on vaja teha peentööd  jne. Kontoritöötajad, kes on pikalt arvuti taga ja ei tee pause ning kuvari vaatamine pärast tööpäeva.

8.5. Bioloogilised ohutegurid:  õhus olevad viirused, bakterid, nahaosised, allergeenid (õietolm, jahutolm, karvad ja nende osad),  hallitusseened.

Kokkupuude bioloogiliste ohuteguritega võib toimuda töö- või elukeskkonnas. Allergeenid ja haigustekitajad võivad põhjustada silma ärritust, sidekesta põletikke, laupõletikke. Steriilsed põletikud võivad tüsistuda – tekib mädapõletik ja see omakorda võib tüsistuda juba silmade ebapiisava niisutamisega või pisarakoostise muutusega.


Kuidas ära hoida tervist kahjustavaid tegureid või kuidas käituda, kui on tekkinud kaebused?

Töötervishoiuarstina ei hakka ma üles lugema ravimeid ja kunstpisarate toimeid ning soovitama, millal alustada kunstpisarate kasutamist –  jätan selle silmahaigustega tegelevatele spetsialistidele.

Soovitused, kuidas ennetada või ka vähendada neid keskkonnategureid (ohutegureid, mida eelnevalt käsitlesin) ning sellega leevendada või üldse vältida kuiva silma sündroomi tekkimist.

  • Suurendada ruumides õhuniiskust. Sellega võib kaduda ära ka probleem, et ruumid on tolmused. Õhuniiskust aitavad suurendada õhuniisutid – nt lokaalsed, mida saab panna töölauale, aknalauale, või siis muretseda kliimaseade ruumi. Kliimaseadme puhul tuleb kindlasti jälgida, et see tagaks ruumis vähemalt 40% õhuniiskuse. Õhuniiskust siseruumides aitab suurendada ka toataimede panemine ruumidesse, samuti purskkaevud, mis on teinekord ka kenaks disainielemendiks. Ruumides, kus on kuiv ja ka liiga soe ja kus inimene palju higistab, tuleb töötajatele ja teistele ruumis viibijatele kindlasti võimaldada mineraaliderikas joogivesi, et organismi vedelikubilanssi tasakaalus hoida.
     
  • Inimestel, kes peavad palju lendama või viibima õhusõidukites, ei ole soovitatav  lennu ajal pikalt lugeda või sülearvutiga töötada. Silmi tuleks lennu ajal hoida kinni. Samuti ei ole kohe pärast lendu soovitatav pikk arvutiga töötamine või kuvari taga viibimine.
     
  • Välistingimustes viibijad või töötajad peaksid vajadusel kasutama kaitseprille, näovisiire, päikseprille. Päikeseprille, mis kaitsevad UV-kiirguse eest, loetakse ka isikukaitsevahendiks, mida vajadusel peab tööandja oma töötajale muretsema.  Tuleb võtta arvesse töökorralduslikke meetmeid – tagada piisavalt puhkepause normvalgustatusega ja hea sisekliimaga puhkeruumis. Ei tohi unustada, et välistingimustes on teinekord veekadu suurem, eriti kui on tuuline, kuiv ja soe ilm ja inimene teeb ka füüsilist tööd. Kindlasti tuleb siis tagada töötajatele  piisav vedelikutarbimise võimalus. 
     
  • Vaipkattega ruumides ning üldse kontorites ja tootmisruumides tuleb tagada hea koristus, soovitatavalt märgkoristus.
     
  • Tuleks vältida ereda valguse sattumist silma, vältida peegeldusi nii töö- kui ka elukeskkonnas. Siinjuures on oluline kujundada ergonoomikapõhimõtete järgi töökohad või ka kodus ruumid, kus pidevalt viibitakse. Näiteks ei või arvutitöökohta kujundada nii, et kuvari taga on aken või intensiivne valgusallikas. Akna lähedal olevate töökohtade puhul tuleb pidada meeles reeglit: kuvar ja aken asetsevad üksteise suhtes risti.
     
  • Ruumides ja ka töökohtadel, kus tehakse lähitööd või täpset tööd, ei tohi olla liiga vähe või liiga palju valgust. Teatud ametikohtadel on vajalik väga tugev valgustatus  tööpiirkonnas (nt  hambaarstid, hambatehnikud,  kirurgid, kullassepad, laborandid jne), siis tuleks jägida, et intensiivne valgusvihk oleks suunatud tööpiirkonnale. Kui on võimalik, siis kasutada tööl kaitseekraane, kaitseprille.  Samuti on sellistel juhtudel loomulik, et töötaja teeb pause sagedamini kui tavavalgustatusega keskkonnas töötamisel. Üldvalgustatus kontoriruumis peab olema 300–500 lx. Ilma paberkandjal dokumentideta töötamisel on nõue 300 lx ja kui juba on vaja ka paberitega töötada, siis on arvutitöökohas 500 lx soovituslik valgustihedus.
     
  • Kemikaalide sattumisel töökeskkonda tuleb leida võimalus välistada see,  parandades lokaalset või sundventilatsiooni või siis muutes tööprotsesse.  Kui see pole võimalik, siis tuleb õppida kasutama ja kasutada kaitseprille või näovisiire (nt prillidega inimesed). Kaitseprillide valimisel tuleks võtta ühendust tööohutusvahendeid müüvate ettevõtetega ja küsida konsultatsiooni, millised on õiged kaitseprillid. Ruumides, kus on desovahendite aurud, tuleb viibida nii palju, kui on vaja, mitte olla seal kogu aeg. Töökohtadel, kus  on vaja töötada kemikaalidega, panna kemikaalide nõud alati kinni, kemikaalidega määrdunud lapid-paberid kindlasti visata suletavasse prügikonteinerisse. Töökohtadel, kus kemikaalid kasutatakse (ka desinfitseerimisvahend on kemikaal), peavad olema silmapesuks mõeldud pudelid või siis tuleb paigaldada silmapesudušid. Samuti peaks töötaja saama kemikaalidega töötada tõmbekapi all.
     
  • Töös tuleb teha pause, eriti pideva lähitöö korral. Arvutitöötaja peaks iga 45–50 minuti järel tegema pausi 5–7 minutit. Pauside ajal tuleks tõusta püsti, liikuda ringi, võimalusel viibida õues või päevavalguse käes. Viimane soovitus on töötajatele, kes terve tööpäeva viibivad kunstvalgusega ruumides ja puudub päevavalgus.  Pausidel või ka pärast suurt silmade pingutamist on soovitatav teha silmade võimlemisharjutusi: liigutada silmi üles-alla, külgedele, ninale-tagasi, teha silmadega ringe. Minu soovitus on selliseid silmade võimlemisharjutusi teha kinnisilmi – siis me silmalihaste lõõgastamise jooksul ka niisutame silmi. Arvutiga töötmise ajal tuleks pilgutada silmi või siis näiteks mõttetöö tegemisel panna silmad vahepeal kinni. Soovitatav on panna  arvutile peale taimer, et kui 45 minutit saab täis, siis läheb ekraan korra pimedaks või siis tuleb heli arvutist, mis tuletab meelde, et on aeg pausiks.
     
  • Ka üldine kehaline võimlemine pauside ajal parandab luude, lihaste ja liigeste ainevahetust ning ka  silmade ja näo piirkonnas paraneb verevarustus ning ainevahetus.
     
  • Ei tee paha ka vahetevahel silmi niisutada nt kraaniveega puhkepauside ajal. Nägu ja silmi tuleb kuivatada puhta paberrätikuga. Kontaktläätsede kandjatel on soovitatav isegi sagedamini pause teha kui tavaliselt kontoritöötajatel. Samuti ei tohiks kontaktläätsesid kanda töökohtadel  (ka ruumides),  kus on õhus palju tolmu, kemikaaliaurusid või suitsu. Kontaktläätsede kandjad võiksid vahetevahel olla tööl või vaadata telerit-kuvarit prillidega. Kindlasti tuleb uneajaks kontaktläätsed ära võtta ning järgida hügieenireegleid kontaktläätsede puhastamisel ning kasutamisel.

Eeltoodud meetmeid on teinekord raske järgida – sageli pole viitsimist, aega ega ka tahet. Sellest annavad tunnistust vastuvõtul viibivate patsientide vastused minu soovitustele:  ma tean küll, et pean tegema pause – teoorias on see ju lihtne,  kuid ma ei saa teha või pole aega – töö surub peale või läheb see meelest. Seepärast tasukski kõigepealt paar kuud harjutada pauside tegemist, võtta abiks näiteks helisignaal või muu märguanne.

Kuiva silma sündroomi uuring

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4625453/pdf/12886_2015_Article_147.pdf

Kuiva silma sündroomi ja selle seose kohta tööst tingitud faktoritega ning ka isiku endaga ja tema elukeskkonnaga toon näitena väljavõtte ühe uuringu tulemustest, mis ilmusid 2015. aastal ajakirjas BMC Ophtalmology (2015, 15; 147) ja mis tehti Korea riikliku tervise ja toitumise  kontrollküsitluse käigus aastatel 2010–2012.

Uuriti kokku 6023 inimest, uurimisalused olid tavapopulatsiooni esindajad vanuses 25–65 eluaastat,  haaratud olid nii linna- kui ka maainimesed. Uuringu käigus selgitati välja, kui paljudel esineb kuiva silma sündroomi ja kas on olemas erinevusi linna- ja maainimeste vahel, samuti uuriti, kuidas töökeskkonnafaktorid mõjutavad kuiva silma sündroomi esinemist.

6023 inimesest oli diagnoositud 963-l kuiva silma sündroom, mis moodustas ligikaudu 16%  25–65 aastastest inimestest.

Edasine info käsitleb ainult kuiva silma sündroomiga isikuid ja protsentuaalset jaotuvust.

Uuringu tulemusena oli diagnoositud kuiva silma sündroomiga inimeste hulgas 34,79%  mehi ja 65,21% naisi.

Vanuseline jaotuvus kuiva silma sündroomiga inimeste hulgas:

25–34 a –  20,77%
35–44 a  – 24,17%
45–54 a – 30,71%
55–65 a – 24,35%

Linnas elavaid inimesi oli 80,22% ja maainimesi 19,78%

Haridustase

Põhikooliharidusega                               28,66%
Gümnaasiumiharidusega                         37,39%
Kõrgharidusega                                      33,95%

Kehakaal

Normis                                                  47,24%
Ülekaal                                                  23,73%
Rasvunud                                               29,03%

Suitsetamine

Ei ole suitsetanud                                            60,66%
Varasemalt on suitsetanud, enam ei suitseta       18,38%
Regulaarsed suitsetajad                                    20,96%

Alkoholi tarvitamine:

Ei tarvita üldse                                           19.25%
Mõõdukalt                                                  69,01%
Palju                                                          11,74%

Füüsiline aktiivsus

Puudub                                         65,92%
Väike                                            29,94%
Suur                                             4,14%

Töökategooriad:

Juhtivtöötajad, keskastme juhid                           20,33%
Tavakontoritöötajad, ametnikud                           17,39%
Müügiesindajad, klienditeenindajad, juhiabid        24,80%
Keskkonna edendajad                                          6,36%
Kvalifitseeritud tootmistöötajad                           14,53%
Kvalifitseerimata tootmistöötajad                         16,59%

Töötamise aeg

Päeval                                                    82,08%
Õhtul või öösel                                       12,20%
Vahetustega tööaeg                                  5,71%

Töötunnid nädalas

Alla 43 tunni                                            51,32%
43 tundi ja rohkem                                    48,68%

Töötaja staatus

Palgaline töötaja                                              70,58%
Iseenda tööandja                                              21,65%
Perekonnafirmas töötaja, kes ei saa tasu             7,76%

Päikesega kokkupuude tundi/päevas

Vähem kui 2 tundi                                           67,48%
2–5  tundi                                                       20,49%
Üle 5 tunni                                                      12,04%

Passiivne suitsetamine siseruumides töökohal, tundi/päevas

Ei suitseta                                                                 53,26%
Kuni 1 tund                                                               35,63%
1 tund ja rohkem                                                       11,11%
 

Kokkuvõtteks

Töötervishoiuarsti juurde satub kuiva silma sündroomiga või ka lihtsalt silmade kuivustunnet kaebavaid patsiente sageli. Töötervishoiuarsti kohuseks on juhtida sellele tähelepanu ja anda nõu, kuidas ennetada või ka vältida tulevikus kuiva silma sündroomi teket, eriti siis, kui selle tekkes on oluline roll keskkonnateguritel. Tõsiste terviseprobleemide puhul on kindlasti  näidustatud medikamentoosne ravi ning kunstpisarad, mille kohta me soovitame juba täpsemalt uurida erialaspetsialistidelt.
 


Kasutatud kirjandus:

- Jaan Reimand, Kuiv silm. Terviseleht, http://www.terviseleht.ee/200110/10_silm.php
- Kuiva silma sündroomi olemus, http://www.systane.co.ee/Dry-Eye-Causes.aspx
- Miks tekib kuiva silma sündroom ja mis see on?  http://elutark.delfi.ee/tervis/miks-tekib-kuiva-silma-sundroom-ja-mis-see-on?id=73782145
- Kuiva silma sündroom, https://www.silmalaser.ee/silmakliinik/silmahaigused/kuiva-silma-sundroom/
- Kuiva silma sündroom, http://www.silmatervis.ee/?page_id=249
- Prevalence of dry eye syndrome among US women, . Am J Ophthalmol. 2003 Aug;136(2):318-26; http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12888056
- Prevalence of dry eye disease among US men: estimates from the Physicians' Health Studies. Arch Ophthalmol. 2009 Jun;127(6):763-8. doi: 10.1001/archophthalmol.2009.103.  http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19506195
- External eye symptoms in indoor environments, Peder Wolkoff, National Research Centre for the Working - Environment, Copenhagen, Denmark, 19 -Jul -2016
- A review on recent advances in dry eye: Pathogenesis and management, Ankita S. Bhavsar, Samir G. Bhavsar, and - Sunita M. Jain; Oman J Ophthalmol. 2011 May-Aug; 4(2): 50–56
- Relationship between symptoms of dry eye syndrome and occupational characteristics: the Korean National Health and Nutrition Examination Survey 2010–2012, June-Hee Lee1,2, Wanhyung Lee1,2, Jin-Ha Yoon2 , Hongdeok -  Seok1,2, Jaehoon Roh1,2,3 and Jong-Uk Won1,2,3*;  Lee et al. BMC Ophthalmology (2015) 15:147 DOI 10.1186/s12886-015-0147-3, http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4625453/pdf/12886_2015_Article_147.pdf